Kutse taotlemise üldised sammud on kirjeldatud Kutsekoja kodulehel.

EEES annab välja järgmisi kutseid:

  • Elektriinsener – 6. tase
  • Diplomeeritud elektriinsener – 7. tase
  • Volitatud elektriinsener – 8. tase

Vastavalt Seadme ohutuse seaduse § 10 lõige 2 on inseneri kutsetunnistus võrdsustatud pädevustunnistusega.

Kutsekvalifikatsioonide omistamisega seotud dokumendid ja vormid.

Olulisim dokument on kutsestandard.

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

Kutsete üldine tutvustus on toodud Elektriinseneride kutsete taseme ülevaates.

Vastavalt kutsestandardile on elektriinseneridel on võimalik spetsialiseeruda kolmes erinevas valdkonnas:

  • Elektrivõrgud ja süsteemid (ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad);
  • Elektriautomaatika (elektrijaamade, elektrivõrkude ja tarbijate tööd juhtivad automaatikaseadmed ja -süsteemid);
  • Tarbija elektripaigaldised (elektripaigaldis alates jaotusvõrgu liitumispunktist, s.h. väike- ja mikroelektrijaamad).

Kutse andmise protseduuri ja EEES kutsekomisjoni töökorda reguleerib Kutsenõukogus kinnitatud Kutse andmise kord Elektriinseneri kutsetele koos oma lisadega.

Elektriinseneri, tase 6, diplomeeritud elektriinseneri, tase 7 ja volitatud elektriinseneri, tase 8 (koos spetsialiseerumistega: Elektrivõrgud ja -süsteemid, Elektriautomaatika ning Tarbijate elektripaigaldised) kutse taotleja ja taastõendaja kompetentse hinnatakse samade meetoditega:
• esitatud dokumentide alusel;
• vajadusel intervjuu taotlejaga.

Kutse taotlemise eeltingimused leiab KAK jaotisest 2.1, nõuded hariduse, täienduskoolituse ja vajaliku töökogemuse kohta on toodud KAK lisas „Elektriinseneride kutsete taotlemise eeldused", abiks on siin ka KAK lisa „Inseneri täiendusõppe arvestus"
Kutsete taotlemiseks esitatavate dokumentide loetelu on KAK jaotises 2.2. KAK lisa „Ankeet sooviavaldus" sisaldav avalduse vormi ning annab juhiseid sooviavalduse ja CV kirjutamiseks.

Dokumentide esitamise tähtaeg on vähemalt 20 päeva enne kutsekomisjoni istungit (istungite ajad). Dokumendid tuleb esitada elektroonselt EEES Kutsekomisjoni sekretärile (aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.), kes teeb ka esmase dokumentide nõuetele vastavuse kontrolli.
Nõuandeid kutse taotlemise protseduuri ja kutse taotlemise dokumentide kohta saab Kutsekomisjoni sekretärilt ning Kutsekomisjoni esimehelt ja aseesimehelt.

Kutse taotlemise tasud (vastavalt kutsenõukogu otsusele):

  • esmataotlus kõikidele tasemetele 200 EUR
  • taastõendamine kõikidele tasemetele 150 EUR

Makse saajaks märkida: Eesti Elektroenergeetika Selts
Konto: EE451010022004243006 SEB pangas
Selgitusse märkida taotletav kutse ja taotleja nimi.

EEES Kutse- ja hindamiskomisjonid hindavaf kutse taotleja vastavust hindamisstandardi alusel. Hindamiskomisjonid moodustatakse kutsekomisjoni poolt vastavalt kutsete taotlemise spetsialiseerumisele. Hindamiskomisjonidesse kuuluvad oma valdkonna tippspetsialistid. Hindamiskomisjonid esitavad oma ettepaneku kutsete omistamise kohta kutsekomisjonile, kes teeb otsuse kutse omistamise kohta oma korralistel koosolekutel ning teavitab kutse taotlejat oma otsusest kolme tööpäeva jooksul.

Vastavalt Kutseseadusele peab kõigi väljastatud kutsete üle arvestust Kutsekoda, hallates selleks Kutseregistrit.

Kutseregistrist on võimalik otsida isiku ja kutse järgi ja kutse järgi.

Kutse andmine on osa kutsesüsteemist. Kutsesüsteem on inimeste tööalase kompetentsuse hindamise ja tunnustamisega seotud tegevuste kogum. Kutsesüsteemi osad on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine.

Kutsesüsteemi eesmärkideks on:
• toetada Eesti töötajate konkurentsivõimet - töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseksvajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud;
• olla tugistruktuuriks haridussüsteemile - kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteetvastab tööturul nõutavale;
• aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidasõppimine on toimunud;
• muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks.

Kutsesüsteem on vajalik, et õppe- ja koolitusasutused teaksid, milliste oskuste ja teadmistega töötajaid tööturul vajatakse ning mida on vaja õpetada. Tööandjal on aga võimalus kutsesüsteemi abil oma töötajate oskusi hinnata ja tõsta.

Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitatakse koos vastaval kutsealal tegutsevate tööandjate ja töötajatega välja edukaks töötamiseks vajalik kompetentsus. Igale kutsele koostatakse kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks. Kutsestandardeid kasutatakse ka erinevate
koolituskavade väljatöötamisel.

Kui isikul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised, siis selle tõenduseks väljastatakse talle kutsetunnistus.

Kutsekoja kodulehelt saab teavet kutsesüsteemi vajalikkusest ja kasulikkusest.

Kutsesüsteemi toimimist reguleerib kutseseadus.

Kutsesüsteemi arendamise ja hoidmisega tegeleb Kutsekoda – vt. lisaks www.kutsekoda.ee

Jane Libe sekretär 51948537 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lembit Vali esimees 516 3600 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Kutsekomisjoni täielik kooseis on kirjas Kutsekoja lehel

Alamkategooriaid

Kutsekomisjoni ajad