-
USA survestab Saksamaad, et see nõustuks peatama vaidlusaluse Nord Stream 2 gaasijuhtme kasutuselevõttu, kui Venemaa president Vladimir Putin tungib Ukrainasse, selgub Bloombergi ja plaanidega kursis olevate inimeste poolt vaadatud dokumentidest.
-
Vene president Vladimir Putin andis naftafirmale Rosneft teisipäeval korralduse esitada ettepanek maagaasi tarinimise kohta Euroopasse, mis lõpetaks Gazpromi monopoli ekspordile gaasijuhtme kaudu.
-
Aastakümneid Eesti energiamajanduses mõjukatel ametikohtadel töötanud, tänavu veebruaris aasta inseneriks nimetatud Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg on elektrimajanduses toimuvat hinnates pigem kriitiline.
-
Äsja kinnitasid maailma riigijuhid Glasgows ambitsioonikad plaanid meie planeedi kliimamuutustest päästmiseks. Euroopa Liit ja Eesti peavad aastaks 2030 oma heitekoguseid vähendama koguni 50%. See on suur samm, kui vaadata Kaja Kallase juhitud valitsuse eelarveplaanidesse, siis isegi kõige suurem, mis see valitsus lähiaastatel ette näeb.
-
Meeletuid rekordeid tegev elektri hind võib suunata investorite pilgud Tallinna börsi elektritootja Enefit Greeni poole, mis võiks investorile pakkuda head tootlust. Ettevõtte esindaja sõnul on just sügisest kevadeni tipp hetk tuuleenergia kogumiseks.
-
Venemaalt Saksamaale kulgevale gaasijuhtmele Nord Stream 2 tegevusloa andmine lükkub tõenäoliselt järgmisse aastasse, ütles Saksa riiklik võrguagentuur Bundesnetzagentur (BNetzA).
-
Valitsus otsustas esmaspäeval langetada energia hinnašoki tõttu gaasi võrgutasu kuni märtsikuuni nulli ning leibkondadele omavalitsuste kaudu makstavate toetuste puhul kehtestati sissetuleku piiriks 1125 eurot, vahendab Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaal.
-
Eestil on peagi aeg kinnitada läbirääkimiste lähteseisukohad Euroopa Komisjoni kliimapaketi „Fit for 55” kohta. 25. novembril saatis valitsus riigikogule ettepanekud. Nende hulgast leiab punkti 2.3, mille üks lause tähendaks tasuta kvoote heitmekaubandussüsteemi käitistele, mis on Eestis põhiliselt põlevkiviõli tootjad.
-
Kodumaise elektritootmisvõimekuse säilitamine ja arendamine on Eesti energiajulgeoleku ainus tõeline tagatis, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg.
-
Riigi väljakuulutatud vesiniku pilootprojekti võitsid energiaettevõte Utilitas ja selle endise omaniku Kristjan Rahu UG Investments, 5 miljoni euroga pannakse 2024. aastaks püsti Tallinna elektrijaamas vesinikutootmine ning tarnimine taksodele.
-
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar selgitab, milline on Eesti seis vaadates tänastele väga kõrgetele energiahindadele. Kas meie plaanides midagi ka muutub? Selgub, et muutused on pidevad, kuid nende osa ei ole hetkel kuidagi põlevkivist eemaldumisse teistmoodi suhtuma hakata. Eriti arvestades, et me võime siin teha, mis me tahame, aga kuna elektrisüsteem on riikide vahel ühine, siis oluline on, et taastuvenergia võimekused kasvaksid ühtlaselt terves Euroopa Liidus.
-
Reformierakondlane Jürgen Ligi kritiseerib oma Facebooki lehel valitsuse otsust kompenseerida elanikele elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusu.
-
Vedeldatud maagaasiga (LNG) täidetud alused, mis olid esialgu teel Aasiasse, muutsid kurssi ning võtsid suuna hoopis gaasipuuduses vaevleva Euroopa poole, vahendab Financial Times.
-
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ettepaneku vähendada seoses järsult halvenenud kasumlikkusega Elering AS-i tänavusi dividende 10 miljonile eurole.
-
Euroopa maagaasituru tulevikuhinnad ennustavad, et gaas on kallis terve järgmise aasta jooksul, kuna energiaturu probleemidele ei paista kiireid lahendusi.
-
Just energiahindadest saab Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime lähiaastate võtmeküsimus, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
-
Kuna euroalal jõudis inflatsioon viie protsendi juurde ja energiahinnad ei taha kuidagi allapoole liikuda, on osa keskpankureid võtnud sõna Euroopa Keskpanga ametliku joone vastu ja tahaksid näha kiiremat tegutsemist.
-
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Külli Haab tõdes Postimehe otsesaates, et olukord energiaturul ei ole ammu enam normaalne ja tuli šokina kõigile. Amet toetab valitsust nõuga, aga poliitilised otsused langetab siiski valitsus. Energiahindades turumanipulatsiooni ei ole konkurentsiamet täheldanud. «Me kindlasti suhtume turumanipulatsiooni väga tõsiselt, seetõttu ka Nord Poolile päringu esitasime, kui tuli see ekstreemselt kõrge hind,» vihjas ta mullu detsembris ehmatuse toonud 1000 eurot megavatt-tunni eest.
-
Euroopa Liidu vastuoluline plaan lülitada nii tuumaenergia kui maagaas jätkusuutlike investeeringute nimistusse tekitab segadust ning toob endaga kaasa rohepesu, kinnitasid investorid USA populaarsele investorite kanalile CNBC.
-
“Kahjuks mul ei ole ühtegi head uudist energiatarbijale,” rääkis Swedbanki analüütik Liis Elmik Äripäeva raadiosaates Energiatund. Ta selgitas, et kevadel, kui Euroopas kütteperiood lõppeb, võib oodata mõningast energiahindade langust. Samas ei tasu tema sõnul oodata, et hinnad liiguksid sellisele tasemele, mida nägime enne energia- ja koroonakriisi.
