-
Kõrged energiahinnad on saanud uueks reaalsuseks. Lohutusena on kuulda, et kevadel liiguvad hinnad loodetavasti jälle allapoole ja probleem väheneb. Aga mis sellest sisuliselt kasu on? Kevadest väheneb energiavajadus ja koos sellega ka tarbimine, mistõttu energiaarved on juba seetõttu märgatavalt väiksemad. Kõrge energiahinna mõju inimeste rahakotile ja elukvaliteedile on kaalukaim just praegu, talvel, mil on tarbimise tipp-periood ja energiavajadus paratamatult aasta suurim.
-
Riigikogu peab leidma lahenduse elektrikriisi lõpetamiseks ning reastama sammud selle kordumise vältimiseks, kirjutab riigikogu liige Marek Jürgenson (Keskerakond)
-
Elektri hind ei tohi sõltuda mittetoimivast elektribörsist, kirjutab riigikogu liige Siim Pohlak (EKRE). Mitmekordselt kallinenud elekter lööb lisaks eratarbijale tugevalt meie ettevõtjaid ja vähendab nende konkurentsivõimet. Kui sarnase suurusega elektriarved nagu jaanuaris laekuvad ka veebruaris, märtsis ja aprillis, siis ootab koroonapandeemiast räsitud Eesti ettevõtlusmaastikku pankrottide ja koondamiste laine. Seda on võimalik vältida.
-
Eleringi juht Taavi Veskimägi kirjutab sotsiaalmeediapostituses, et Soome ja Eesti vahel tuleb kolmas elektriühendus EstLink3, kuid see tähendab, et elektronid kahe riigi vahel liiguvad küll paremini, kuid võrgutasud tõusevad. Samuti tuleb tema sõnul hinnaerinevuste maandamise võimalus.
-
Pärast 11 aastat kirjavahetusi, koosolekuid, ümarlaudu ja menetlemist jõudsid riigiametid otsusele, et Osmussaare lähedale Neugrundi madalikule meretuuleparki rajada ei saa, ning saatsid keelava eelnõu valitsusele otsustamiseks. Arendaja sõnul on tegemist Eesti haldussuutmatuse tippnäitega.
-
Soovides elektriarvete tasumise toetamisest pääseda, plaanib riik panna inimesed endale ise elektrit tootma. Selles ollakse isegi valitsuses ühel meelel, mistõttu võib majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas lubada, et lähikuudel avaneb eraisikutel võimalus taotleda toetust päikesepaneelide paigaldamiseks.
-
Eesti ja Soome börsihinna erinevusest Eleringile ja Soome Fingridile laekuv nõndanimetatud ülekoormustasu ei ole Eleringi jaoks kasum ega kasumiaruandes kajastuv tulu, vaid sihtotstarbeline tasu, mis laekub eraldi fondi, mille eesmärk on eelkõige nende samade ülekandevõimsuste suurendamine piiridel.
-
Elering paneb taskusse poole Eesti ja Soome vahelisest hinnaerinevusest. Alexela usub, et elekter odavneks, kui firmadel lastaks hinnariske maandada. Kokkulepe Lätiga suunas elektrivood Venemaale ja ajas vihaseks Leedu.
-
Elektrilevi plaanib riigilt juurde küsitava rahaga tekitada kodutarbijatele juurde võimalusi päikesejaama liitmiseks elektrivõrguga. Enim liitumisvõimsust saaksid juurde Hiiumaa ja Saaremaa.
-
Eesti, Läti ja Leedu regulaatorid otsustasid, et Balti piirkondlik elektrisüsteemi koordineerimiskeskus tuleb Tallinna; keskus peab alustama tööd selle aasta 1. juulil.
-
Kesk-Aasia riikide Kasahstani, Usbekistani ja Kõrgõztani suuremad linnad jäid teisipäeval elektrita, kuna Kasahstani põhiline elektrikaabel lülitus välja.
-
Nüüd kui elektrikriisi akuutne probleem lahendatud, see tähendab riik maksab lihtsalt suuremad arved kinni, võiks korraks vaadata ka mõnd ebatraditsioonilist lahendust. Eriti kui mõelda, et pikaajalisemad lahendused tulevad alles paljude aastate pärast, aga vahepeal tuleb jälle mõni külm ja tuulevaikne, kõrgete gaasihindade, tootmisvõimsuste puudumisega veel hullem talv.
-
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast. Kontserni Eesti tütarfirma esitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile hoonestusloa taotluse, kust nähtub, et tuulepark koosneks 115 tuulegeneraatorist. Nüüd algab menetlemise protsess. Samas on riigiametid öelnud, et enne nad aladel, mis kattuvad mereplaneeringuga, hoonestuslubade menetlemist ei algata, kui mereplaneering pole valitsuses kinnitatud. Lootus on õhus, et see juhtub lähiajal.
-
Kuna olemasolevad tuuleparkide rajamise projektid ei suuda kuidagi hoogu koguda, asus Soome energiakontserni TMV Eesti tütarfirma uurima võimalusi, kuidas saaks tuulegeneraatoreid püstitada Eesti sisemaale, peamiselt metsamaadele.
-
Riigi- ja börsifirma Enefit Green tegi kaks investeerimisotsust ning alustab tuulepargi rajamist Ida-Virumaal Purtses ja päikesepargi ehitust Poolas Debnikus.
-
Euroopa Komisjon otsustas kolmapäeval lisaks eelnevate etappide rahastamisele eraldada Euroopa Liidu (EL) ühendamise rahastu fondist Balti riikidele ja Poolale Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise investeeringute viimase etapi elluviimiseks 170 miljonit eurot.
-
Eesti ei tohiks loobuda oma tootmisvõimsustest ega katkestama kergekäeliselt ühendust Venemaa elektrisüsteemiga, leidis TTÜ energiatehnoloogia professor Alar Konist "Vikerhommikus". Põlevkivist saab tema sõnul elektrit toota senisest keskkonnasõbralikumalt, samuti kasutada põlevkivi ringmajanduses – näiteks ehituses.
-
Five Wind Energy OÜ kavandab Saaremaale, Nasva sadama lähedale, kaldast 200 meetri kaugusel asuvale tehissaarele püstitada ühe elektrituuliku võimsusega 4 megavatti.
-
Kui meil võimsusi ja võimekust ei ole, siis oleme vaid kaasreisijad ning maksta tuleb seda hinda, mida meile dikteeritakse, sõnab intervjuus Fortele Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.
-
Ajal, kui valitsus otsib pingeliselt lahendusi inimeste ja ettevõtete elektriarvete vähendamiseks, teatavad riigile kuuluvad võrguettevõtted Elering ja Elektrilevi võrgutasu suurenemisest. Elektrilevi kulude kasv ja investeeringuvajadus ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse ning see raha tuleb kardetavasti koguda võrgutasusid maksvatelt klientidelt. Üks võrgutasude suurenemine on juba kinnitatud, nüüd küsib Elektrilevi konkurentsiametilt kooskõlastust ka teiseks hinnatõusuks. Kui riik jätab rahuldamata Elektrilevi taotluse leida hädavajalikud 55 miljonit eurot, investeerimaks võrgu tugevdamisse, ootab ilmselt ees ka kolmas hinnatõus.
