-
Tiheasustatud piirkondades on kaugküte puhtaim ja tõhusaim kütteviis, mis aitab kaasa targa linna kontseptsiooni saavutamisele, kirjutab Fortum Eesti AS juhatuse esimees Margo Külaots.
-
Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel, millega Eestis on ühendatud ligi 60% hoonetest, on määrav roll Eesti taastuvenergiale üleminekul, kirjutab jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuht Andrus Pirso.
-
Eesti ühe suurima energiatootja Adven Eesti poolt läbiviidud puiduhakke hangetest nähtub, et eesoleval talvel kasvavad puiduhakke kulud ligi kolmandiku võrra. Põhjustena nimetavad metsamehed halba talve ning potentsiaalset nõudluse kasvu suurkatlamajades.
-
Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas kaasrahastada energiaettevõte Adven tehtavaid investeeringuid Saue linnas. Koos investeeritakse Harjumaal Saue linna uue katlamaja ehitusse ning soojavõrgu renoveerimisse ligi 2 miljonit eurot.
-
Aastakümneid tõi "Sõpruse" nimeline torujuhe Venemaalt maagaasi Euroopasse, küttes Saksa kodusid ka külma sõja kõige karmimatel päeval, kirjutab Reuters. Nüüd on ajad aga muutumas.
-
Biometaanile pakutav rikkalik toetus hakkab end lõpuks ära tasuma ning Eestisse on kerkinud esimesed jaamad, mille toodangule makstakse konkureeriva maagaasi hinnast neli korda suuremat toetust. Ainus küsimus on see, mis saab kahe aasta pärast.
-
Eesti kaugküttepakkujad otsivad võimalusi kehtestada kahetariifiline küttehind, mis tähendaks, et võrgutasu peab maksma ka see, kes oma kütet sisse ei lülita, kirjutab ERR.
-
Adven Eesti omandas Graanul Investi gruppi kuuluva Pelletiküte AS-i soojuse tootmise ärisuuna, ostes Graanulilt 10 pelletikatlamaja. Raul Kirjanenile kuuluv Graanul keskendub rohkem puidu väärindamisele ning müüs sestap kõrvaliseks muutunud soojaäri.
-
Hakkpuidu ja gaasihindade tõus upitab ülespoole ka Tallinna kaugkütte hinda, mis uuel kütteperioodil tõuseb 10 protsenti, kirjutab Äripäev.
-
„Sel sügisel on meil hinnad igal pool tõusnud,“ tunnistas kaugkütet pakkuva Utilitas Eesti juhatuse liige Andres Veske. Ta möönab, et hinnatõus on piirkonniti erinev, kuid ettevõtte põhiturul Tallinnas on kaugkütte tasu tõstetud juba kaks korda.
-
20. mail 2019 tunnustas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ühing Eesti ühe suurima regionaalse soojatootja N.R. Energy üheksat küttepiirkonda tõhusa kaugküttesüsteemi märgisega, mis antakse ettevõtetele, kes on investeerinud taastuvate energiaallikate kasutamisse.
-
Soojatootja N.R. Energy renoveerib Tapal Leina tänaval reservkatlamaja, milleks kulub ligi 2 miljonit eurot.
-
Kuigi viimase aja ilmad on võimaldanud lükata tõsisema kütmise edasi, on paljudes hoonetes kütteperiood juba alanud. Valdkonna spetsialistidele tähendab see kõnede laviini, kus küsitakse järgmisi küsimusi: miks radiaatorid ei lähe piisavalt soojaks, miks radiaatoritelt kostub liigne müra, kuidas tasakaalustada ja reguleerida küttesüsteemi, et saavutada optimaalne mugavuse ja säästmise suhe.
-
Soojatootja N.R. Energy ehitab Loksale õlikatlamaja asemele 3 miljoni euro eest uue puiduhakkel töötava katlamaja.
-
Tapa linn ja soojaettevõtja N.R. Energy ei suuda kokku leppida, kes oktoobrist Tapal radikaid kütab.
-
Eesti üks suuremaid regionaalseid soojatootjaid, OÜ N.R. Energy on lõpetamas Rummu aleviku katlamajas ja kaugküttetorustiku ehitustöid kogumaksumusega 2 miljonit eurot ning plaanib lähiajal uute katlamajade rajamist ka Keila-Joale ning Kloogale.
-
Eesti üks suuremaid regionaalseid soojatootjaid, N.R. Energy OÜ, on viimastel aastatel rajanud ja rajamas üle Eesti ligi kümmet kaasaegset katlamaja, mis lisaks keskkonnasõbralikumale ja tõhusamale soojatootmisele on ka silmale kenamad vaadata, kui me võib-olla ühelt katlamajalt ootaks. Selle juures jääb aga peitu suur taustatöö, mida soojafirmal on tarvis teha, et üks kaasaegne katlamaja vastaks kõigile nii keskkonnaalastele kui ka regulaatorite nõuetele.
-
Värskelt Rainer Vakra juhtimise alla läinud linnafirmat Tallinna Soojus võib mõne aasta pärast oodata hiiglaslik arve energiakontsernilt Utilitas.
-
Soojatootja Adven rajab kahe aastaga kolm biokütusel katlamaja ning uuendab pooles tosinas asulas küttevõrgustikku, hinnasilt on 5 miljonit eurot, millest pool tuleb keskkonnainvesteeringute keskuse vahendusel ELi rahadest.
-
Kaugküttesektor peab ühelt poolt arvestama rohepööret ja kliimapoliitikat ning teiselt poolt väikelinnade ja alevike kahanemist. Samuti jääb küsimus, kuidas ja millega tasub kütta, kirjutab Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Ülo Kask.
