-
Möödunud aastal langes elektritootmine Eestis 25 protsenti, 4,8 teravatt-tunni tasemele, kuid tarbimine vaid 2 protsenti, 8,4 teravatt-tunni tasemele.
-
Võrguettevõtte Elektrilevi viis Tartus lõpule viis aastat väldanud ja 4,8 miljonit eurot maksnud varustuskindluse suurprojekti, mille tulemusena muutus Tartu lõunapoolne elektrivõrk võimsamaks ja töökindlamaks ning jäädavalt kadusid linnapildist Tasku ja Ahhaa keskuse ning Aura veekeskuse kõrvalt kulgenud õhuliinid.
-
Soome Olkiluoto tuumaelektrijaama teise reaktori sulgemine näitas meie elektritarbijale, milline tähtsus on elektrivarustuskindluse tagamiseks meie põlevkivil töötaval Narva elektrijaamal. Praegu ei ole Narva elektrijaamale kui baaselektrijaamale alternatiivi leitud, kirjutab elektriinsener Jüri Laurson.
-
Soome võib Venemaa elektrienergiast loobuda 2035. aastaks, kinnitavad Soome võrguoperaatori Findgridi andmed. See tähendab, et Venemaa võib kaotada suurima elektrienergia importija, kirjutab ajaleht Kommersant.
-
Euroopa elektrisüsteemi raputanud sündmused hakkasid arenema Rumeeniast ja olukorra päästis kiire tegutsemine, kirjutab Kauppalehti, siiski oli Mandri-Euroopal spetsialistide hinnangul oht pimedusse jääda.Euroopa elektrisüsteemi raputanud sündmused hakkasid arenema Rumeeniast ja olukorra päästis kiire tegutsemine, kirjutab Kauppalehti, siiski oli Mandri-Euroopal spetsialistide hinnangul oht pimedusse jääda.
Lõuna-Euroopast Põhjamereni ulatuvat elektrivõrku ohustanud juhtum sai alguse 8. jaanuari pärastlõunal kell 14.05, kui Kesk-Euroopa võrgu sagedus kahanes ette nähtud 50 hertsilt äkki 49,74-le ja siis taastus 49,94-le.
-
Elektrivõrkude kaugseiresüsteemi arendav Eesti idufirma Hepta Airborne kaasas Euroopa turgudel laienemiseks kaks miljonit eurot.
-
Eesti tuuma- ja energeetikateadlaste asutatud Fermi Energia esitab sel aastal valitsusele taotluse algatada riigi eriplaneering nüüdisaegse tuumareaktori rajamise uurimiseks. Kuni viis aastat kestva planeerimisprotsessi rahastamisel on õla alla pannud mitu võtmeinvestorit, näiteks Bolti ja Pipedrive’i asutajad, kuni miljon eurot kaasatakse ka avalikult.
-
Kui uskuda Eleringi tõenäosusmudeleid, sujub Eestis kõik ka 2025. ja 2030. aastal: vahel harva võib küll tarbimissoov ületada turul pakutavat võimsust, aga mitte niivõrd, et selle väikse riski vähendamiseks tasuks investeerida uutesse elektritootmise võimsustesse.
-
Eesti Energia tahab Liivi lahte rajada veel kahte 400 meetri kõrguste tuulikutega ühe gigavati suurust meretuuleparki. Juba üks selline park kataks ära pool Eesti elektritarbimisest. Eesti Energia tahab kolme sellist kõrvuti panna. Rahandusministeeriumi arvutuste põhjal läheb ühegigavatine meretuulepark maksma 2–3 miljardit eurot.
-
Staffan Qvist jõudis hiljutises analüüsis järeldusele, et külma talveilmaga halveneb Eesti elektriga varustatus järgmisel kümnendil oluliselt.
-
Erakordselt külm ilm on suurendanud nõudlust elektri järele. Esialgu sundis see Texase Elektrinõukogu tarbijaid vaid tungivalt paluma vähem elektrit kasutada. Paraku taolisest ettevaatusmeetmest piisavalt kasu ei olnud, vahendab Financial Times. Nii oligi kohalik Elektrinõukogu sunnitud vastu võtma raske otsuse: järgneval kahel päeval on Texases roteeruvad elektrikatkestused. Igas vallas kestavad need orienteeruvalt 15-30 minutit. Selle aja jooksul ei tööta näiteks ka ükski valgusfoor.
-
Kui ei ole elektrit, ei ole midagi. Sellepärast ei tee Elering kodude soojana ja tulede põlemas hoidmiseks kompromisse ühelgi tunnil aasta 8760 tunnist. Kui analüüsid peaksid näitama arvestatavat riski, et see eesmärk ei ole saavutatav, rakendame kohe kõiki vajalikke meetmeid riski kõrvaldamiseks, tähtis pole tehnoloogia ega hind. Kõige kallim on elekter, mida pole.
-
Võib öelda, et tegemist on saksa täpsusega kavandatud optimismiga: panused taastuvenergeetilisse innovatsiooni ning vesinikutootmise tehnoloogiatesse lubavad tulevikus rohelise vesiniku hinnaks 1,5 eurot kilogrammi eest. Saksa autotööstus peab plaane, et kasutusse võtta ühe laadimisega 2000 kilomeetrit läbida suutvad elektriautod. Eestiski on põhjust küsida, kuidas tagatakse elektrienergia varustuskindlus ilma tuumajaamadeta. Saksa majanduse suunamuutustest ja nende tagamaadest räägib Postimehele antud intervjuus Eesti suursaadik Berliinis Alar Streimann.
-
Veebruari teise nädala külmad ilmad tõid Elektrilevi võrgus kaasa rekordilised tipuvõimsused. Maksimaalne tarbimine tunnis oli kolmel päeval järjest üle 1400 MW (megavatti), mis pooleteise kümnendi lõikes on jäänud kättesaamatuks, teatas ettevõte.
-
«Meil on elektrit vaja,» selgitas Sandor Liive tuumaelektrijaama-plaani. Tuumasuuna võttis Liive juba Eesti Energia juhina: tollal saatis ta kolm noort Rootsi tuumamajandust õppima. Nemad ongi kaks aastat tagasi loodud Fermi Energia taga, mis tahab kümne aasta pärast ehitusega algust teha. «Protsess ongi pikk: selleks et 2030. aastal ehitada, kulub eeltöödeks kümme aastat. See on avalik projekt, me oleme kõik uuringud avalikustanud, diskussioon on avalik. Tuumajaam ei ole asi, mida salaja teed, ja Eestis on ainus seaduslik viis seda teha riiklik eriplaneering,» selgitas Liive. Eelmisel nädalal tunnistas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, et kuigi tuumaenergia uurimine on koalitsioonileppes sees, pole neil ühtegi inimest, kes valdaks teemat samal tasemel kui ettevõtjad. Seda kompetentsi otsitakse.
-
Oma kodu katusel päikeseenergiat tootvad inimesed räägivad kui ühest suust, et otsus paneelid paigaldada on hea investeering rohelisse tulevikku. Tegelik tasuvus on eksperdi hinnangul küsitav.
-
Postimehest võisime 17. veebruaril lugeda konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja Karin Maria Lehtmetsa artiklit «Elektri varustuskindluse tulevik», mille viimases lõigus on märgitud: «Ehkki Eesti on elektrit importiv süsteem, mille impordisõltuvus aasta-aastalt kasvab, on meil siiski piisavalt välisühenduste võimsust, et varustuskindlus on vastavalt normidele tagatud kuni 2030. aastani.» Varustuskindlus iseloomustab elektri olemasolu ja elektrikatkestuste (elektri puudumise) vahekorda ja üldises plaanis jääb see meil normide piiresse. Teatud maapiirkondades kestavad elektrikatkestused aga pikemalt ja seal pole elektri varustuskindlus tagatud.
-
Kuigi Eesti Energia tunneb uhkust suure taastuvenergia osakaalu üle oma mulluses elektrienergia toodangus, tuleb energiafirmal mitmetele „küpsetele” tuulepargi projektidele vaatamata Leedus hoopis teiselt tootjalt tuuleenergiat sisse osta. Põhjus ise on üsna proosaline – seni pole olnud piisavalt toetusskeeme, mis nende tuuleparkide valmis ehituse turutingimustel rentaabliks muudaks.
-
Kuigi eelmisel aastal oli elekri börsihind väga heitlik – kaldudes väga suurtesse äärmustesse –, oli aasta keskmine Eesti hinnapiirkonnas veerandi võrra varasemast odavam. Kõige soodsam oli elekter 2. novembril, kui elektritootjad pidid lausa tarbijatele peale maksma.
-
Kui soovime süsinikuheidet maailma energeetikas senises tempos vähendada, siis palju variante peale tuumaenergia pole, tõdeb Eesti Energia juht Hando Sutter. Samas oleks Eestil väikese reaktoriga võrreldes Soomega keeruline konkureerida, sest sotsiaalmajanduslik kogukulu tuumaenergia ühiku kohta oleks suur.
