-
Fermi Energia juht Kalev Kallemets tutvustas reedel Lääne-Viru omavalitsuste esindajatele ja kohalikele huvilistele tuumajaama ehitamise plaane ning rõhutas, et Hiina ja Vene raha ei kaasata.
-
Äripäev leiab, et olukord, kus ajame taastuvenergiat tootes elektrijaamades järjest enam puid ahju ning maksame sellele maksumaksjatena peale aina täiendavaid miljoneid, on mitmes mõttes absurdne. Narva jaamadel on kahtlemata nii julgeoleku kui sotsiaalne mõõde, kuid pikemas perspektiivis tuleb jõuda otstarbekama lahenduseni, kus määravaks saab mitte riigitoetus riigifirmale, vaid vaba turg, mis on ju Eesti energiamajanduse arengukava üks keskne eesmärk.
-
Fermi Energia juhatuse liikme Kalev Kallemetsa sõnul on Eestis lisaks Viru-Nigula vallale tuumajaama vastu huvi üles näidanud veel kaks omavalitsust, kuid nende nimesid ei olnud arendaja esialgu valmis nimetama.
-
„See Fermi jutt on soovmõtlemine. 2030. aasta perspektiivis ei ole reaalne sellist jaama Eestis ehitama hakata. Pigem on mul küsimus: milline ja kelle agenda siin taga on? Kes neid finantseerib?” ütles kohalik taastuvenergiaga seotud allikas. Tema hinnangul on pigem tegu fantoomprojektiga, mille tasuvusuuringu arvudki on laest võetud.
-
Hirm USA ja Hiina vastusammude ees ning võimalus maailma kaubandusorganisatsiooni reeglitega vastuollu minna on pannud Saksamaa kõhklema, kas Euroopa Komisjoni lubatud süsinikuintensiivsete toodete impordilt küsitav maks on lähiaastatel ikkagi võimalik, kirjutab Financial Times.
-
Eile andis riiklik ilmateenistus üleriigilise teise taseme tormihoiatuse. Täna hommikupoole oli tugev tuul põhjustanud katkestusi üle Eesti ligi 2000 majapidamises. Praegusel hetkel ületab ainuüksi Põlvamaa katkestuste number 2500 piiri.
-
Talvetormid ja nüüd koroonakriisi tõttu vähenenud elektritarbimine on elektrifirma kukru tühjaks teinud.
-
Üle kümne aasta arendatud Eesti esimese pump-hüdrojaama projekti raames on alustatud maapõueuuringuid, millesarnaseid pole varem siin kandis nähtud.
-
Hiljuti Tootsi tuulepargi oksjonil Eesti Energiale tugevalt konkurentsi pakkunud energiakontsern Utilitas pole suurtest ambitsioonidest taastuvenergia vallas loobunud. Aprilli lõpus esitati hoonestusloa taotlused nelja Liivi lahte ja kahe Saaremaa läänerannikule plaanitava meretuulepargi rajamiseks. Nende koguvõimsus küündib 7800 megavatini.
-
Tillukeste päikeseparkide rajamise eest saab aasta lõpuni taotleda tugevat toetust, kuid kahe aasta tehtud aps seaduses on jätnud sektori teadmatusse, kas kogu lubatud toetuse üldse kätte saab. Ministeerium lubab lahendust lähiajal.
-
Paljudel läheb veri keema, kui nad oma elektriarvesse süüvivad, sest võrguteenus maksab vahel rohkemgi kui elekter ise. Sellisel taustal on mulluse Võru elektrikatkestuse lõppepisood otsekui haavale soola raputamine. Põhivõrgufirma Elering, kelle alajaamast sai suur rike alguse, pidi maksma 44 232 eurot hüvitist, aga see jäi pidama võrgufirmasse Elektrilevi, mitte ei jõudnud pimeduses istunud võrulaste kontodele.
-
Ettevõttes või hoones tuleb elektrivõrku jälgida ja hallata. Energia jälgimissüsteem Power Monitoring Expert monitoorib võrku läbi omavahel seotud energia-ja toiteseadmete, mis on ühendatud andmete kogumise, visualiseerimise, analüüsi ja aruandluse tarkvaraga.
-
Eleringi otsus elektrisüsteemi oma seadmetega püsti hoidma hakata ähvardab Eesti Energia fossiilkütustel jaamad ilma jätta heast sissetulekust. Kuid Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on mõjud laiemad, see seab ohtu nutika elektriteenuste turu tekkimise.
-
Merekaablirikke tõttu kõikus elektri hind 10. juunil suuresti, paisutades börsipaketti kasutavate elektritarbijate arvet. Aasta algusest on elekter maksnud keskmiselt 24–31 eurot megavatt-tund, aga eelmisel kolmapäeval oli hind isegi 255,03 eurot, kaheksa korda kõrgem. Eelnenud ja järgnenud päevaga võrreldes vähenes neil kaheksal tunnil tarbimine umbes 3%.
-
Kehtiva elektrilepinguta maja ostes tuleb väga ettevaatlik olla, sest voolu majja saamine võib käia üle jõu. Viimatistel andmetel on Eestis elektrita kuni 700 talu ja suvilat.
-
Päikese- ja tuuleenergia on tänapäeval kõige kiiremini kasvavad energiaallikad. Nende osakaal kogu rikaste riikide klubi OECD 37 riigi elektritoodangust on kuue aastaga kahekordistunud, kuid nafta- ja söeküttel põhineva energia asendamiseks peab see veel omakorda kolmekordistuma. Taastuvenergiasektorisse kuuluvad noteeritud ettevõtteid ei tohiks kindlasti tähelepanuta jätta, sest fossiilsetest kütustest eemale liikumine on kujunemas pikaks, kindlaks ja oluliseks trendiks, kirjutab arvamusloos SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
-
Kunagi varem pole juhtunud sellist asja, et ühe Balti riigi president jätab trotsi ja protesti pärast tulemata kolme riigipea regulaarsele kohtumisele. Ometi juhtus selline asi viimasel tippkohtumisel, mis peeti Eesti kutsel Saaremaal. Leedu president Gitanas Nausėda sinna ei ilmund. Siinmail on avaldatud imestust rapsaka otsuse üle, mille ajendas tüli Valgevenes peatselt valmivasse Astravetsi tuumajaama suhtumise pärast.
-
Ööl vastu esmaspäeva langeb Eestis esmakordselt elektri börsihind negatiivseks, megavatt-tund elektrit Eesti hinnapiirkonnas maksab esmaspäeva hommikul kella nelja ja viie vahel miinus üheksa eurosenti, kirjutab ERRi uudisteportaal.
-
Kunagi varem pole juhtunud sellist asja, et ühe Balti riigi president jätab trotsi ja protesti pärast tulemata kolme riigipea regulaarsele kohtumisele. Ometi juhtus selline asi viimasel tippkohtumisel, mis peeti Eesti kutsel Saaremaal. Leedu president Gitanas Nausėda sinna ei ilmund. Siinmail on avaldatud imestust rapsaka otsuse üle, mille ajendas tüli Valgevenes peatselt valmivasse Astravetsi tuumajaama suhtumise pärast.
-
Eestis imestati juuni alguses, miks ühel päeval kerkis elektri megavatt-tunni hind Balti riikide börsil üle 200 euro ja kohati isegi 255 euroni. Elekter maksis isegi ligi kümme korda tavalisest rohkem. Elektrituru osalised selgitasid, et õnnetult kokku langenud sündmuste jada, mis kulmineerus 9. juunil, vähendas ajutiselt elektri kättesaadavust, mis väljendus hinnatõusus.
