-
Eesti Energia pressiesindaja Priit kinnitas, et Narva elektrijaamad kõrge hinna kujunemisse oma panust ei anna. «Narva elektrijaamad pole börsihinda kujundanud pikemat aega, sest pole kõige kallimad tootmisviisid turul. Gaasist elektritootmine on olnud juba pikemat aega kallim kui näiteks kivisöest või põlevkivist tootmine. Rääkimata reservjaamadest,» ütles Luts.
-
Keskkonnaamet avalikustas Linnamäe Natura võrgustikku kuuluva kaitseala hindamise eelnõu - hindamise tulemusena jõudis keskkonnaamet järeldusele, et vee paisutamist ja elektritootmist ei ole võimalik Linnamäel jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust kahjustamata.
-
Elektrienergia börsihinnad Põhjamaade turul tõusid esmaspäeval rekordtasemele, kuna Põhja-Skandinaavias langes temperatuur alla -40 kraadi. Sellest lähtuvalt võttis Vattenfall taas kasutusele oma diiselgeneraatorid, et varustada Läänemerel asuvat Gotlandi saart elektrienergiaga.
-
Elektri börsihind ületab täna 600 euro piiri koguni 11 tunnil, küündides hommikul ka 1000 euroni. Sellisel turul ei määra hinda aga viimasena lisanduvad tootmisvõimsused, vaid tarbimisest loobuvad suurtootjad.
-
Teisipäeva hommikul rekordeid mitmekordselt ületav elektri tunnihind 1000 eurot megavatt-tunni kohta võib olla alles algus. Detsembri esimese nädala keskmine elektri hind on 243 eurot megavatt-tund ehk pea viis korda kõrgem kui eelmise aasta jaanuaris. Elektrumi tegevjuht Andrus Liivand ütles, et lähiajal äärmuslik hindade volatiilsus pigem jätkub ja ilmade külmenemine annab sellele ainult hoogu juurde.
-
Täna naudivad paljud NordPooli süsteemi riigid võrreldes Eestiga vägagi odavat elektrihinda. NordPooli statistika näitab, et riikide olukord on kardinaalselt erinev. Eesti, Läti, Leedu ja Soome tarbijad on pika puuga kõige viletsamas seisus.
-
Täna kella 8 ja 9 vahel oli elektrihind rekordilised 1000,07 eurot MWh eest. Kogu päeva jooksul on hind anomaalselt kõrge. Suure tõenäosusega kordub sama ka homme.
-
Eesti Energia kodulehte kas ei õnnestu laadida või kui õnnestubki, juhtub see pärast mitmendat katset.
-
Elektrihind.ee asutaja Kert Valbeti sõnul sõltub fikseeritud ja börsipakettide vahel valiku tegemine täna sellest, kas lühiajalised elektriarved mõjutavad tarbija rahakotti oluliselt. Kui mõjutavad, siis tasub valida fikseeritud pakett, enne võrrelda turul saada olevate fikseeritud pakettide hindu ja tingimusi ning sõlmida soodsaim fikseeritud leping.
-
Energiahindade leevenduse lühiajaliste meetmete kõrval tuleb tõsiselt tegeleda probleemi algpõhjusega, leiab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond).
-
Seoses üha pingelisema olukorraga elektriturul kutsub valitsus neljapäeval Eesti energiafirmade ning ministeeriumi esindajad arutelule, et üheskoos probleemile lahendusi otsida, teatas peaminister Kaja Kallas.
-
«Me täna oleme sellisesse olukorda jõudnud, kus esimest korda Põhjamaade elektribörsi ajaloos on tarbijad need, kes määravad elektrihinna,» sõnas Kisel. «Tootjad ei suuda enam nii palju turule pakkuda, kui oleks vaja ja tarbijad määravad hinnataseme.»
-
Viimastel kuudel rekordilisi hinnahüppeid teinud elekter on eestlastele käreda pakasega eluliselt oluline. Ent elektrivoolu krõbe hind paneb paljud keerulisse olukorda, sest hirm suurte arvete ees ei lase enam mugavust ja sooja tuba vanaviisi nautida.
-
Sageli viidatakse, et ega Eesti kõrgesse elektrihinda midagi parata ei saa. Me olevat ikkagi Euroopa ühisel elektriturul, kus praegu on hinnad laes igas riigis. Samas ei vasta see täielikult tõele: teisipäeval oli elekter Eestis ligi kolm korda kallim kui näiteks Norras. Miks ei ole ühisel turul ka hinnad ühised?
-
Alates septembrist, kui elektri hind lakke tõusis, levib arvamus, et kallis elektris on süüdi Euroopa Liidu kliimapoliitika. Seda väljendavad nii tavalised inimesed sotsiaalmeedias kui ka poliitikud: näiteks majandusminister Taavi Aas, kes palus Euroopalt kvoodihinna vähendamist, aga ka Riho Terras, Martin Helme ja Helir-Valdor Seeder. Viimati mainitu kirjutas arvamusartiklis, et elektrihinna tõus näitab, kui kehvasti on planeeritud Euroopa kliimastrateegia. „Pikemas perspektiivis on kliimastrateegia hind niivõrd kõrge ja tähtajad ebarealistlikud, et rohepööre on sellisel kujul sisuliselt teostamatu,” märkis Seeder.
Tegelikult on asi palju keerulisem ja mitmetahulisem, nagu elus ikka. Ent ühes võib kindel olla: viimaste päevade hinnarekordid ei ole põhjustatud Euroopa kliimapoliitikast ega CO2 hinnast. Põlevkivijaamad huugavad ja CO2 kvoodi hind ühe MWh põlevkivielektri tootmiseks on umbes 75 eurot, ent sel nädalal on elektri hind ulatunud lausa 1000 euroni MWh kohta. Seega on elektri röögatult kõrge hinna põhisüüdlane miski muu.
-
Energiaettevõtja Sandor Liive ütles ETV saates "Esimene stuudio", et Eesti on energeetikas planeerimisega mööda pannud ja seetõttu näeme me praegu ka tavatult kõrgeid elektrihindu.
-
Elektrituru avamine pidi tooma meile pikemaks ajaks elektri parima võimaliku hinna. Vähemalt niimoodi turu avajad 2010-ndate alguses põhjendasid. Praegust elektri turuhinda ei paindu kellegi keel parimaks võimalikuks nimetama. Õigusega. Turg vajab remonti.
-
Kaja Kallas ning Keit Pentus-Rosimannus ütlesid täna välja, et energia käibemaksu alandamist nemad kõrge elektrihinna taustal vajalikuks ei pea. See läheb vastuollu Taavi Aasa mõttekäiguga. Diskussiooni on aktiivselt sekkunud ka Keskerakonna juht Jüri Ratas.
-
Kui elektri börsihind oli juba enne kõrge, siis kaks viimast päeva on tekitanud lausa paanika. Keskmised tunnihinnad olid eile ja on täna julgelt üle 400 euro MWh kohta. Absoluutne tipptund manas silme ette 1000,07 eurot/MWh. Samal ajal naudivad paljud teised Nord Pooli Skandinaavia ja Kesk-Euroopa riigid mitu korda madalamaid hindu. Ärilehele antud intervjuus ütleb Nord Pooli Baltikumaade piirkonnajuht Ingrid Arus muu hulgas, et järelevalve uurib praeguseid pakkumisi ja selgitab, kuidas börs tegelikult toimib.
-
Suurettevõtja Oleg Grossi sõnul on energia hinnatõus täiesti katastroofiline ning võib päris paljudele ettevõtetele saatuslikuks saada.
