Voldemar Enno 90 sünnipäev
Eesti Elektroenergeetika Seltsi auliige, kohaliku elu edendaja, energeetik, elektriinsener, hüdroelektrijaamade taastaja. Alati abivalmis, homoorikas ja praktilise meelega muhe kolleeg. Tema loomuses oli õpitu katsetamine praktikas ja vastupidi praktiliste probleemide lahendamine õppides. Veelgi tähtsam, lausa elu mõttena pidas Voldemar noortes tehnikahuvi tekitamist, elektriasjanduse uustulnukate julgustamist ja juhendamist. Iseõppides omandas Voldemar elektritööks vajalikud oskused, mida asus 1958. aastal kinnistama Tallinna Polütehnikumis (TPT) tööstusettevõtete elektriseadmete erialal. Õpingutega üheaegselt täiskoormusega elektrikuna töötades omistati Voldemarile TPT lõpetamisel 1964. aastal tehnik-elektri kvalifikatsioon. Aga ikka ja jälle soov teada saada midagi enamat, uut ja vajalikku viis Valdemari 1964. aastal edasi õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti uuele ja moodsale automaatika ja telemehaanika erialale, loomulikult põhitööga paralleelselt. Samal ajal jagas ta TPI õpitut ja oma töökogemust Väike-Maarja Maakutsekoolis nr 27, olles tootmisõpetuse meister ja elektrotehnika õpetaja (1965–1968). Aega on Voldemar läbi elu pidanud kõige kallimaks, kiireltkaduvaks, seepärast oli tal kogu aeg mitu tööd ja tegemist korraga käsil, seejuures TPI lõpetamine 1973. aastal. Pikk ja tulemuslik töö Põlva rajooni põllumajandusvalitsuse elektrigrupi peainsenerina (1969-1986) on tänaseni Põlvarahvale teada. Kolm aastat põllumajandusmajandites energiamajandust korrastamas ja seejärel asus ta kindla sihiga Eestimaal mahajäätud hüdroelektrijaamasid taastama. Voldemar asutas AS Generaator ja esimene hüdroelektrijaam Ahja jões Saesaares sai uue elule äratatud. Saesaare HEJ järgnes kuulsa Leevaku HEJ taaskäivitamine. Elektri müük otse tarbijale AS Põlva Piim oli odavama hinnaga, kui seda küsis Eesti Energia. Kui see polnud ettevõtliku elektriinseneri I elektrijaam, vaid selleks oli 1980. aastal oma kodu tarbeks Peri ojale ehitatud 4 kW esimeseks eraelektrijaam Eesti NSV-s. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel aastal 1990 oli energeetika arengutava „KW“ valmimas ja koostasime I riikliku Energeetika arengukava lähteülesannet. Ühe teemana vanade HEJ taastamise põhjendatus. Sellele andis Voldemar vastuse peale nädalast tutvumist Eestis kunagi ehitatud HEJ-ga. Inspekteerimise käigus kohapeal kirjutatud aruande põhipunktidena olid tammi seisundi ja veepaisutuse võimaluse hinnang, sellest sündis ka HEJ taastamise soovituslik nimekiri. Voldemari enda hinnangu kohaselt mehaanika, masinad ja hooned on inimese poolt lõhutud, neid saab ka inimene remontida ja korrastada.
Voldemar Enno on AS Generaatori eestvedajana taastanud 15 hüdroelektrijaama Kagu- ja Põhja-Eesti jõgede, loonud voohoidlate juurde puhkealad, ehitanud kalatreppe.
Oma 80 sünnipäeval võtab Voldemar Enno oma elutöö kokku: “Mul on vedanud. Õpitud eriala on nii minu hobi kui ka töö. Elektrijaama ehitamist haudusin juba algkoolis. Esimese elektrijaama rajasin oma kodu tarbeks 1980. aastal. Sellest sai esimene eraelektrijaam Eesti NSV. Vesi, mis niisama voolab, tuleb ära kasutada. Abikaasa veel hurjutas, et mis poisikese tempe sa teed, aga nüüd enam nii ei räägi. Pole ju oma elektri eest midagi maksnud.”
Voldemar Enno tunnustused:
Eesti Elektroenergeetika Seltsi auliige, 1999,
Põlvamaa elutöö preemia, 2001,
Eesti Inseneride Liidu aasta insener, 2002,
Põlvamaa Vapimärk, 2016