Kõrge energiahind ähvardab Euroopa rahapoliitika uppi lüüa (2)

Kui seni on Euroopa Keskpank ja selle juht Christine Lagarde rääkinud inflatsioonist kui ajutisest nähtusest, mis iseenesest ära kaob, siis Handelsblattile antud usutluses ütleb üks Euroopa Keskpanga (EKP) direktoritest, Isabel Schnabel, et kõrged energiahinnad suurendavad Euroopas inflatsiooniriski. See võib omakorda tähendada, et EKP peab oma rahapoliitika üle vaatama ning täiendavaid samme astuma.

Kõrged energiahinnad on üks peamine põhjus, miks inflatsioon aina kiireneb. Gaasi hind on näiteks viimase aastaga kerkinud neli korda, elektrihind olenevalt riigist ja pakkujast samuti kordades. Eestis näiteks maksis elekter aasta tagasi 55 eurot megavatt-tunni kohta, täna aga 146 eurot megavatt-tunni kohta. Hinnatõusu protsessi näib kiirendavat ka rohepööre, sest näiteks Saksamaa pani eelmise aasta lõpus kinni kolm tuumajaama ning tänavu lõpetatakse riigis tuumaenergia tootmine, kuid häid alternatiivseid lahendusi riigis veel pakkuda pole, sest plaanitud gaasielektrijaamad valmivad alles järgnevate aastate jooksul. Samal ajal teatas Euroopa Komisjon, et nende hinnangul on nüüd tuuma- ja gaasielektrijaamad taas rohelised – see tekitas sakslastes suurt pahameelt.

Eelmise aasta lõpus teatas EKP, et tahab kiirendada varaostuprogrammist väljumist. Erinevalt USAst aga pole Euroopa Keskpank veel teatanud, et plaanib intressimäärade tõusu. Baasintressimäära on Euroopa-üleselt keeruline tõsta seetõttu, et see suurendaks suure võlakoormaga riikide, nagu Itaalia ja Prantsusmaa, maksujõuetuse ohtu. Kui intressimäära aga ei tõsteta, siis tõugatakse aina suuremasse vaesusesse säästjad, sest euro väärtus odavneb.