Enefit Greeni juht: meil ongi ainult head investeeringud (2)

Aavo Kärmas, lubasite pressiteates, et toodate 72 megavatise tuulepargiga üle 250 gigavati elektrit aastas. Arvutasin, et see teeb pargi kasutusteguriks umbes 40 protsenti. Kas leidsitegi nii hea projekti või pakute numbritega lihtsalt üle?

(Naerab). Eks meil ongi ainult head projektid. Kui tuuleparki investeerima hakatakse, siis esimene valikukriteerium ongi see, et vaadatakse tuuleolusid. Antud kohas asuvad tuulikud nii-öelda küngaste peal. Lisaks aitavad kaasa kaasaegsed tuulikud. Rajatavate tuulikute labade tipukõrgus on 230 meetrit ja gondel asub 148 meetri kõrgusel. Lihtsalt võrdluseks, et täna Eesti kõrgeimate tuulikute tipukõrgus on 150 meetrit ja gondel asub 100 meetri peal. 

Enefit Green tootis eelmisel aastal kokku 1,14 TWhd tuuleenergiat 398 MW tootmisvõimsusega, mis teeb kasutusteguriks 32,7%.

Kokku rajate Soome 13 tuulikut. See teeb ühe tuuliku võimsuseks üle 5 megavati. Mis nimivõimsusega tuulikud on meil täna Eestis?

Soome rajatavas tuulepargis tuleb 12 tuulikut võimsusega 5,9 MW ning üks, mis on samuti üle viie megavati. Eestis on kõige suuremad tuulikud 3 MW. Vahe on ligi kahekordne.

Miks te siis Eestisse suuremaid ja efektiivsemaid tuulikuid ei raja?

Eks neid põhjused ole mitmeid. Varasemalt takistasid seda riigikaitselised piirangud. Nüüd on riik teinud tänuväärse otsuse ja hangib kaks täiendavat riigikaitseks vajalikku radarit, mis peaksid püsti olema umbes 2024. aasta paiku. See võimaldab ka Eestis muuta kehtivaid kõrguste piiranguid, millega on täna kaetud enamik Eesti maismaast. Samas on ka praegu kohti, kus radaripiirangut pole ja sinna me planeerime täna 230 meetri kõrguseid tuulikuid.

Soome projekti maksumuseks ütlesite 82,9 miljonit. Puudutab see ainult tuulikute rajamist või on ka kinnistu selle summa sees?

See summa sisaldab tuulepargi ehituskulusid.

Ütlesite, et see on hea koht, kuhu tuuleparki rajada. Kuidas teil see endale õnnestus saada?

Läbirääkimised algasid 2017. aastal. Soome Metsähallitus (sealne RMK -toim) pakkus avalikult seda projekti ja me olime lihtsalt üks osaleja. Läbirääkimiste järel kujunes nii, et saime selle endale. 2020. aastal said Metsähallitus tingimused lõplikult täidetud ja siis me selle ka lõplikult omandasime. 

Kindlus, et sinna tuuleparki saab arendada oli kogu aeg olemas?

Jah. Metsahällitus eelarendas projekt ise ära. Põhimõtteliselt oli ka liitumine välja ehitatud.

Kui kogu projekt maksab 83 miljonit ja pargi võimsus on 72 megavatti, siis megavati hinnaks tuleb 1,15 miljonit eurot. On see hea hind?

Ma pigem ütleks nii, et see on konkurentsivõimeline projekt, kui vaadata investeeringut megavati kohta. Aga see näitab ka seda, et tuuletehnoloogia on jõudsalt arenenud. Tuuletehnoloogia hinnad on siin 10 aastaga kukkunud kaks korda ja tuulikud muutuvad üha võimsamaks ja efektiivsemaks. Kui varasemalt tehti maismaaprojekte hinnaga 1,5 miljonit megavati eest, siis tänane 1,1-1,2 miljonit on väga konkurentsivõimeline.

Eestis on läbi aastate taastuvenergiat arendatud taastuvenergia toetuste näol. Ma saan aru, et teie oma uute projektidega riikidelt garanteeritud tuge ei saa, vaid maandate investeerimisriski läbi tarbijatega sõlmitavate pikaajaliste fikseeritud lepingute?

Täpselt nii ongi. Sõltuvalt projektist hindame riski ja tootlust. Selle põhjal otsustame, kui suure osa toodangust lukku lööme ja kui pikaks perioodiks. Soome projekti puhul panime 60 protsenti esimese seitsme aasta toodangust fikseeritud hinnaga lukku ning 40 protsenti jääb siis turuhinnaga turule.

Lõpetuseks, miks teil neid meretuuleparke vaja veel on, kui maismaal nii efektiivselt elektrit saab toota?

Meres me arvestame veel paremate kasutusteguritega. Meie kavandavate merearenduste puhul võiks see kasutustegur jääda 45-50 juurde.