Analüüs: kõrged elektrihinnad jätkuvad ka uuel aastal

Euroopas on elektrienergia olnud kogu 2021. aasta tõusuteel. Paljuski on see tingitud majanduse taaselavnemisest pärast seda, kui 2020. aastal Covid-19 pandeemia tagajärjel toimus ootamatu elektrienergia tarbimise langus, selgitab amet.

«2021. aasta teisest poolest on elektrienergia hinnatõus olnud aga hüppeliselt kõrge, püstitades iga nädal uusi rekordeid,» kirjutab konkurentsiamet analüüsis.

Amet toob välja, et 2021. aasta jooksul oli elektrienergia järele kõrgem nõudlus kui 2020. aastal – Eestis keskmiselt 4 protsenti kõrgem. Nõudluse kasv tulenes ameti hinnangul eeskätt majanduse taastumisest koroonaepideemia mõjudest, aga mõningal määral ka ilmastikumõjudest.

Tõusnud on tugevalt ka süsinikdioksiid (CO2) hinnad, mis tõstavad kogu fossiilsetel energiaallikatel toodetava elektrienergia hinda. 2021. aasta jooksul on CO2 hinnad rohkem kui kahekordistunud. Ka ilmastik on andnud oma osa: kuna kuum ja kuiv suvi vähendas Põhjamaade hüdroreservuaaride mahte tugevalt, siis olid need juulis, augustis ja septembris üle 20 protsendi madalamad kui eelneval aastal samal ajal.

Gaasihinna leevendus tuleb aprillis

Gaasihindadele näeb amet langust 2022. aasta aprillis, mis peaks avaldama positiivset mõju ka elektrihindadele. Seega mõningast leevenemist on näha kevadest, kuid hindade tagasipöördumist varasemale tasemele siiski ei eeldata – pigem stabiliseerub see kõrgemal tasemel.

2022. aasta tulevikutehingud näevad keskmist hinda Euroopas 90–100 euro juures megavatt-tunni eest ja 2023. aastaks 70–80 eurot megavatt-tunnist. Sarnast hinda ennustavad ka Eesti piirkonna tulevikutehingud. Euroopa Komisjoni hinnang on, et praegune energiahinnatõus on siiski ajutine.

Kõrgetest elektrihindade tõttu tegi amet ettepaneku vaadata üle kehtivad taastuvenergia toetused. Amet toonitab, et riigiabi peab olema ergutava mõjuga, seega kui elektrienergia börsihind on piisavalt kõrge, võib puududa ka vajadus taastuvenergia toetusmeetme järele. Taastuvenergia tootmisse tehtud investeerimisotsused on lähtunud otsuse tegemise hetkel kehtinud elektri börsihinnast ning võimalikust taastuvenergia toetusest. Konkurentsiameti hinnangul pole põhjust eeldada, et omaaegsetes äriplaanides arvestati elektri hinna olulise tõusuga.

Võrreldes 2020. aastaga on tänavu elektrienergia hind kasvanud 102 protsenti ning seetõttu on võimalik, et taastuvenergia toetuse suurus ei ole enam kooskõlas kunagise toetuse andmise eesmärgiga. Seega soovitab amet üle vaadata kehtivad taastuvenergia toetuse määramise tingimused ja määrad ning viia need seosesse elektrienergia börsihinnaga.

Hulgimüüjad vajavad paremaid instrumente

Konkurentsiamet tõi välja, et Eestis ja Baltikumis on oluline, et elektrimüüjatel oleks tagatud võimalus oma hulgituru hinnariske tulevikutehingutega efektiivselt katta. See võimaldab neil pakkuda jaeturul pikemaid ja madalama määraga fikseeritud hinnaga lepinguid.

Kahjuks on konkurentsiamet tuvastanud, et Eestis ei ole tulevikutehingu turgude riskimaandusinstrumentide kasutamine piisaval määral võimalik. Selle põhjuseks on ameti sõnul Soome ja Eesti hinnapiirkonna vahel viimastel aastatel tekkinud pudelikael, mis on eriti süvenenud 2021. aastal ja viimastel kõrgete hindadega kuudel. Seega ei pääse Eesti ja Baltikumi elektrienergia kauplejad enam likviidsele Soome turule tulevikuinstrumentidega kauplema.

Olukorra lahendamiseks tegi konkurentsiamet tänavu juunis koos Soome regulaatoriga Eleringile ja Soome elektrisüsteemihaldurile Fingridile kohustuseks rajada Soome ja Eesti piirile kiiremas korras täiendavad finantsinstrumendid. Lahendus peaks võimaldama tulevikus elektrimüüjatel paremini maandatud riskidega klientidele fikseeritud elektripakette pakkuda.

Elektripaketi valik on oluline

Jaeturul soovitab konkurentsiamet tarbijatel elektripaketi valimisel olla väga hoolikas. Tarbijate jaoks on oluline hinnata, kas valitud elektripakett on kõige soodsam ning kas on võimalik midagi elektri kokkuhoidmiseks teha. Elektrimüüja vahetus on ameti sõnul Eestis lihtne ja teostub 1–2 kuu jooksul sõltuvalt uue lepingu sõlmimise kuupäevast, kuna müüja vahetus saab toimuda kalendrikuu vahetumisel. Konkurentsiamet soovitab tarbijatel võrrelda erinevaid elektrihindasid võrdlusportaalides.

Teadlikumalt tarbides on börsihinnaga paketi valinud tarbijal ameti sõnul täiendav võimalus kulusid kokku hoida. Seda näiteks nii, et kõrgema hinnaga tundidel tarbida teadlikult vähem ja suunata oma tarbimine madalama hinnaga tundidele.

Samuti soovitab amet tarbijatel, kellel ei ole kehtivat elektrilepingut, sõlmida see sobiva elektrimüüjaga. Elektrilepinguta tarbijatele müüakse elektrit üldteenuse korras, kuid selle hind on kõrgem kõigist pakutavatest elektrihinna pakettidest. Praegu on ligi 77 protsendil tarbijal sõlmitud elektrileping ja 23 protsenti tarbijatest kasutavad elektrit üldteenuse raames. Sobiva elektrimüüja leidmisel on ameti kinnitusel võimalik saavutada kokkuhoid.