Fermi Energia: puhaste ja kliimaneutraalsete energiaallikate kasutamine peab kasvama

Fermi Energia eesmärk on pakkuda Eesti elanikele puhast ja stabiilset energiat. «Üks parimaid lahendusi selleks on 21. sajandi tuumatehnoloogiate kasutamine, mis tagaks ühtlasi kliimaeesmärkide saavutamise kõige kuluefektiivsemal moel,» selgitas ettevõtte tehnoloogiajuht Marti Jeltsov.

Ettevõte lähtub tegevuses sellest, et tuumaenergeetika ohutuse alused on avatus, läbipaistvus ja koostöö. Neid väärtusi silmas pidades planeeritakse ettevõtte tegemisi ning suheldakse riigi, kohalike kogukondade, ettevõtjate, investorite ja teiste huvigruppidega. Marti Jeltsovi sõnul ongi otsesuhtlus nende jaoks ülioluline. Nad kasutavad maksimaalselt võimalusi tutvustada oma plaane, vastavad avameelselt küsimustele ja arutavad erinevate osapooltega teemasid. Teisalt luuakse läbi avatud suhtluse partneritele ja teistele asjast huvitatutele võimalus esitada soove, mida tulevikus arvesse võtta. «Avatud suhtlus ja professionaalsus on usalduse loomise alustalad, mis on vajalikud iga suure projekti, sealhulgas tuumajaama puhul,» nentis Jeltsov.

Nagu paljud teised ettevõtted, on Fermi Energia koroonatingimustes kasutusele võtnud virtuaalseid lahendusi, mis on leidnud positiivset vastukaja ja andnud hea ülevaate sellest, mis inimesi tegelikult huvitab.

Otsene ja kaudne mõju tööturule

Sotsiaalse vastutustundlikkuse aspektist on Fermi Energia siht luua lisandväärtust, mis oleks ühiskonnas võimalikult laiapõhjaline. «Ehkki tuumajaamad on kõrgelt automatiseeritud ning arendatud selliselt, et ka avariide korral toimiksid süsteemid loodusseaduste abil ilma, et inimene peaks sekkuma, siis pakub uue põlvkonna väike tuumajaam hulga kõrge kvalifikatsiooniga töökohti alates inseneridest ja lõpetades andmeanalüütikute ning keemikutega,» tõi Jeltsov näiteks. Sarnased võimalused tekivad riiklikes järelevalveasutuses ja tehnilistes tugiorganisatsioonides, kus peab olema pädev kompetents tuumajaama ohutu toimimise hindamiseks. Nende hinnangul tekib tuumajaama rajamisega erialaseid töökohti Eestis juurde 100–200 ringis.

Jeltsovi sõnul looks see riigis laiemalt teadusvaldkondi, millest on kasu lisaks tuumajaamale teistes sektorites – näiteks tulevikus on senisest olulisemad füüsika, materjaliteaduse, andmeteaduse, modelleerimise ja riskianalüüsi valdkonnad.

Tuumajaama mõju tööturule ei ole ainult otsene. Teiste riikide näitel tekivad jaamade lähedusse töötajate peredele lasteaiad, koolid, erinevad vabaaja veetmise võimalused. Hoogustub nii spordi- kui kultuuritegevus.

«Oleme oma projektis alles alguses, kuid näeme selgelt oma rolli kohaliku elu edendamisel just piirkondades, kus on meie hinnangul jaamale kõige sobivamad tingimused. Jaam ise võib valmida küll 15 aasta pärast, kuid et elukeskkond tulevase jaama ümber oleks elav ja toetav, tekib võimalus panustada aastaid varem,» ütles Jeltsov.

Ilma keskkonnamõjuta ei saa

Tuumaenergiast rääkides ei saa üle ega ümber selle mõjust keskkonnale. Jeltsov nentis, et igal elektritootmise alternatiivil on spetsiifilised mõjud, head ja vead. «Ilma keskkonnamõjuta energiatootmist ei eksisteeri,» sõnas ta. «Samuti ei kesta ükski inimese loodud elektrit tootev seade igavesti. Tuumajaama tööiga on 60–80, tulevikus ehk isegi 100 aastat, tuulikul ja päikesepaneelil 25–35 aastat. See tähendab, et jäätmekäitlus on tulevikuenergeetikas ülioluline, kuna kõik, mis energia tootmiseks on rajatud, muutub kunagi jäätmeks, ning jäätmetel, nende ladustamisel ja töötlemisel on samuti mõju nii keskkonnale kui inimesele.»

Hiljuti andis Euroopa Komisjon mõjude hindamise ülesande Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskusele (JRC), mis tuvastas, et tuumaenergeetika vastab mõjude poolest roheenergia tingimustele ja on jätkusuutlik (täpsemalt saab lugeda fermi.ee/jrc).

«Tuumajaam on üks ressursitõhusamaid puhta energia tootmise viise,« sõnas Jeltsov. Ta selgitas, et energeetika eesmärk ei ole ehitada jaamu, turbiine ega kõrgepingeliine, vaid varustada ühiskonda pikaks ajaks ja ilmastikust sõltumata süsinikheitmeta energiaga, tehes seda võimalikult väikese keskkonnajäljega. «Sada aastat Eesti elektrienergia allikaks olnud põlevkivi kaevandamine ja põletamine on kaasa toonud õhu ja loodusreostuse Ida-Virumaal, lisaks veel kliima soojenemisele kaasa aitav süsihappegaasi heide. Seatud eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks tähendab, et energeetikasektor võiks seda saavutada varem, et jääks aega ka raskemini dekarboniseeritava tööstusega tegelemiseks nagu transport, küttesoojus ja põllumajandus.»

«Kliimamuutuste väljakutsele otsa vaadates saame aru, et kõigi puhaste ja kliimaneutraalsete energiaallikate kasutamine peab kahtlemata kasvama. Neid tuleb kombineerida vastavalt tugevustele ja nõrkustele ning kõik peavad alluma võrdsetele kriteeriumitele nii ressursside kasutamise kui jäätmetega tegelemise vallas,» jätkas Jeltsov.

Ta lisas, et väga rõõmustav ja keskkonnale eluliselt oluline oleks, kui kõik energia- ja tööstussektorid hakkaksid jäätmete käitlemisse sama tõsiselt suhtuma kui tuumaenergeetikud seda teevad. «Atmosfääri soojenemine ja kliimamuutused on keskkonnale ja inimesele suurim oht ning sellele vastu seismisel täidab energeetikasektor tervikuna olulist rolli,» leidis Jeltsov.

Miks just tuumaenergia

Tuumaenergia eelised tulenevad eelkõige väga suure energiatihedusega kütusest. Jeltsovi sõnul toodetakse vaid 20 tonnist kütusest aastas sama palju elektrit kui 2,5 miljonist tonnist põlevkivist, 1,5 miljonist kuupmeetrist maagaasist või 400 tuulikust võimsusega 3MWe, mis paiknevad kümnetel ruutkilomeetritel. Seega on toodetud energiaühiku kohta vaja kõige vähem kütust, ehitusmaterjale ja maapinda. Tuumajaamade eluiga on samuti tunduvalt pikem kui alternatiividel. «Leidub jaamu, mis on saanud loa töötada kuni 80 aastat – selle aja jooksul tuleks tuule- ja päikeseparke kaks-kolm korda lammutada, jäätmed ladustada ning pargid uuesti ehitada,» nentis Jeltsov.

Võrreldes fossiilkütustega ei emiteeri tuumajaam Jeltsovi sõnul töö käigus praktiliselt mitte midagi. Ka kütusevajadus on väga madal tänu miljoneid kordi suuremale energiakogusele sama kütusehulga kohta. «Tuule- ja päikeseenergia ei vaja üldse kütust, kuid sama koguse energia tootmiseks haaravad tuulikud ning päikesepargid märkimisväärsemalt suurema maa-ala ning vajavad kordi enam terast, haruldasi metalle ja betooni.»

Suur hulk tuumajaamas kasutatavatest materjalidest on ka taaskäideldavad. «Eraldi tuleb tegeleda võrdlemisi väikese hulga radioaktiivsete materjalidega, millest enamus on madala kiirgustasemega,» rääkis Jeltsov ja lisas, et materjale tekib igas riigis sõltumata sellest, kas seal on tuumajaam või mitte. Taoliste materjalide jaoks on olemas käitlus- ja ladustusrajatised.

Teine lugu on kasutatud tuumkütusega, mis moodustab jäätmetest väikseima osa, paar protsenti, aga mis vajab spetsiaalset lähenemist. Selle osas on rahvusvaheline konsensus olemas geoloogilise lõppladustamise näol – mitmesaja meetri sügavusel maa all, biosfäärist täielikult eraldatud, kus see ajapikku radioaktiivsust kaotab ja lõpuks keskkonnale ohutuks muutub. «Tuumaenergeetikas kehtivad erakordselt ranged nõuded nii keskkonnamõjude kui jäätmekäitluse osas. Iga kilo ja kiirgustase on detailselt arvel. Just seetõttu ei kujuta töötavast tuumajaamast pärinevad ained ohtu inimesele ega looduskeskkonnale,» lausus Jeltsov.

Kuidas on lood kiirgusega? Jeltsov selgitas, et tuumajaama radioaktiivsemad piirkonnad – näiteks tuumareaktor – on mitmekordselt ja piisavalt hästi varjestatud. «Jaamas kehtivad sedavõrd karmid piirangud, et tuumajaama töötajad saavad tihtipeale madalamaid kiirgusdoose kui tavaelanikud, kes saavad keskmiselt pool kiirgusest ümbritsevast loodusest ja pool meditsiinilistest protseduuridest, näiteks röntgenuuringutel,» ütles Jeltsov.

Tulevikuplaane tehakse kogu sajandiks

Kuigi Fermi Energia tänases tegevuses ja kümnekonna valdavalt (kodu)kontoris töötava spetsialistiga keskkonda ei mõjuta, siis kaudselt on ettevõtte tegemistel juba praegu potentsiaalne mõju Eesti tuleviku pikas plaanis. «Kõlab ehk kummaliselt, kuid kui Eestile on 2035. aasta visioonide seadmine pikaajaline planeerimistegevus, siis Fermi Energia plaanides on see aeg üsna lähedal. Tuumaenergia iseärasusi ongi see, et ühe jaama eluaeg ehitusest elektritootmise lõpetamiseni võib kesta näiteks 80 aastat. Kui lisada sinna ka planeerimisprotsess ja hilisem dekomisjoneerimine, võibki kogu elukaare plaanide pikkuseks pidada tervet sajandit,» rääkis Jeltsov. Seetõttu on juba täna tähtis mõelda mitte ainult planeerimisele ja ehitusele, vaid aastakümnete taha, pidevalt kõiki asjakohaseid tehnoloogilisi arenguid silmas pidades ja muutuvate oludega arvestades.

Fermi Energia annab oma panuse ka Eesti 2035 strateegiasse. «Loome valitsusele kaalumiseks ühe võimalikult hästi ette valmistatud, realistliku ja praktilise valikuvariandi, kuidas jõuda päriselt igal ajahetkel ja sõltumata ilmast kliimaneutraalsuseni, tagades seejuures energia varustuskindluse,» selgitas Jeltsov. «Seejuures näitame pakutud alternatiiviga kaasnevaid kulusid, tulusid, mõjusid ja prognoose.»

Kahtlemata äratab huvi, kas planeeritava tuumajaama jaoks on ka asukoht välja valitud. Jeltsov sõnas, et eraettevõttena ei saa nad otsustada, kas, kuhu ja millist tuumajaama ehitada, kuid valdkonna ekspertidena saavad teha põhjalikku eeltööd, uurida tehnoloogilisi võimalusi ja teiste riikide kogemusi ning luua uuringuteks eeltingimusi. Sellegipoolest on neil mõned potentsiaalsed piirkonnad riigile välja pakkuda.

«Kui Eesti otsustab asuda tõsiselt uurima tuumaenergia kasutuselevõttu, on meie hinnangul objektiivsete kriteeriumite põhjal sobilikumad asukohad Lääne- ja Ida-Virumaal. See ei tähenda, et täna oleks kindel, et jaam just sinna võiks tulla, vaid et seal on piirkondi, mida meie ja meie partneri Tractebel Engineering ekspertide hinnangul on mõistlik riigi eriplaneeringu käigus kaaluda,» sõnas Jeltsov ja tõi täpsemalt välja Viru-Nigula ning Lüganuse vallad.

On võimalus, et riigi tasandil kaalutakse ka teisi asukohti või otsustatakse, et ilmast sõltumatu varustuskindlus ja kliimaeesmärkide täitmine lahendatakse mõnel teisel viisil, olgu selleks siis naabritelt importimine, salvestusjaamad või täna teadmata tehnoloogiline läbimurre.