„Eesti on oma start-up’i kogukonna poolest väga tuntud ja seda ka põhjusega – ülemaailmselt on siinne start-up’i ökosüsteem üks tugevamaid. Ent Eesti innovatsioonitase ei ole väga kõrge,” ütles möödunud esmaspäeval alanud ja kaks päeva kestnud rohetehnoloogia konverentsi GreenEST Summit avasõnades roheinnovatsiooni inkubaatori Cleantech ForEst tegevjuht Erki Ani.

„Veelgi enam, kui räägime rohetehnoloogiatest, on need ennekõike riistvarapõhised ettevõtted, mistõttu ei pruugi nad olla investoritele kas siis Eestis või mujal maailmas niivõrd atraktiivsed,” lisas Ani. Kuigi Eesti on riik, kust on tulnud elanike kohta kõige enam ükssarvikud, siis rohetehnoloogia ettevõtteid, kellest on juba saanud ka suured tegijad, on võimalik üles lugeda ühe käe sõrmedel.

Mis valdkondadest me üldse räägime, kui räägime rohetehnoloogiast? See hõlmab energiatootmist ja selle salvestusvõimalusi, põllumajandust ja toitu, IKT ja asjade interneti lahendusi, uusi materjale, transporti ja logistikat. „Kõik need valdkonnad vajavad teatud liiki riistvara ja teadusuuringuid, mis neid toetaks,” märkis Ani. Samal ajal jõuab ülikoolide juures tehtavast teadus- ja arendustööst reaalses elus kasutusele väga vähe. Rohetehnoloogia ettevõtted otsivadki võimalusi selle lahendamiseks.