Enneolematult suured plaanid: Utilitas tahab rajada Läänemerre kuus võimast meretuuleparki
Hiljuti Tootsi tuulepargi oksjonil Eesti Energiale tugevalt konkurentsi pakkunud energiakontsern Utilitas pole suurtest ambitsioonidest taastuvenergia vallas loobunud. Aprilli lõpus esitati hoonestusloa taotlused nelja Liivi lahte ja kahe Saaremaa läänerannikule plaanitava meretuulepargi rajamiseks. Nende koguvõimsus küündib 7200 megavatini.
Kuigi Eestis pole senini veel ühtegi meretuuleparki rajatud ning tavaliselt võtavad arendajad need ikkagi ette ühe kaupa, on energiakontsern Utilitas esitanud 28. aprillil tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) hoonestusloa taotlused lausa kuue meretuulepargi rajamiseks Läänemerre.
Neist neli meretuuleparki – Saare-Liivi 1, Saare-Liivi 2, Saare-Liivi 3 ja Saare-Liivi 4 – on plaanitud Liivi lahte Ruhnu saarest 11 kuni 16 kilomeetri kaugusele loodesse või põhja. Tegu on alaga, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-40 meetrit.
Senistest võimsamad pargid
Üksteise kõrvale kavandatud meretuuleparkide tuulikute esialgne maksimumarv jääb 129-138 tuuliku vahele. Kõigi nelja tuulepargi maksimumvõimsuseks on plaanitud 1200 megavatti. Võrdluseks, seniste Eesti rannikuvetesse plaanitud meretuuleparkide võimsus jääb 600-1100 megavati vahemikku.
Ülejäänud kaks meretuuleparki – mille maksmimumvõimsuseks on mõlemal samuti 1200 megavatti –, tahab energiakontsern rajada Saaremaa edelaosas asuvast Sõrve poolsaarest edelasse. Sõrve 1 ja Sõrve 2 meretuuleparkide jaoks kavandatud ala jääb rannikust kümne kilomeetri kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus on vahemikus 15-40 meetrit. Nendesse parkidesse on plaanitud maksimaalselt 127 ja 130 tuulikut.
„Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis,” rõhutab arendaja kõigi kuue pargi hoonestusloa taotluses. Ka märgib energiakontsern, et tahab Läänemerre plaanitavate tuuleparkide abil toota nii elektrienergiat kui ka taastuvenergia tuleviku seisukohalt järjest olulisemaks muutuvat vesinikku.
„Utilitas on praegu suurim taastuvenergia tootja Eestis ning soovime seda positsiooni säilitada ning tugevdada tuuleenergia ärisuuna arendamisega,” põhjendas Ärilehele kuue meretuulepargi hoonestusloa taotluse esitamist energiakontsernis mullu sügisest arendusjuhina töötav Rene Tammist.
Tema sõnul investeerib ettevõte taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke nii 2030. kui ka 2050. aasta perspektiivis ning seda ka plaanitavad meretuulepargid võimaldavad teha. Utilitase hinnangul on praegune kriis soodne aeg panna esikohale taastuvenergia, energiatõhusus, innovatsioon ja majanduse uuendamisele suunatud meetmete rakendamine.
Tammist sõnul on põhivõrgu ettevõte kõigi kuue meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde väljastanud ka tehnilised tingimused, kus on juba arvestatud ka energiatehnoloogia arengut. Seetõttu ei välista ettevõte meretuuleparkides ka vesiniku tootmist ning selleks sobiva taristu, sealhulgas transporditaristu väljaarendamist.
Selle aasta aprilli alguses Eleringi poolt väljastatud tehnilistest tingimustest tuleb muuhulgas välja ka, et kuna energiakontsern tahab rajada võrdlemisi võimsaid meretuuleparke, tuleb need ühendada Eleringi alajaama mitme liitumispunkti kaudu.
Elering hoiatab ülekoormuse ja tootmispiirangu eest
Ka ütleb põhivõrgu ettevõte, et liitumisest tingituna võib Eleringil olla täiendavalt vajalik ehitada vähemalt kaks elektrivõrguga ühendavat ülekandeliini alajaama, kuhu rajatakse klienti liitumispunktid, mis tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel mastidel.
„Samuti võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1200 MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist, mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada,” ütleb Elering kõigi taotluste juurde lisatud tehnilistes tingimustes.
Ka juhib Elering energiakontserni tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi maksimaalne ekspordivõime on maksimaalselt 2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla ettevõttel olla vajalik lisaks Eesti elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada ka tootmispiiranguga.
„Utilitas on teinud eraldi kuus hoonestusloa taotlust, mis võimaldavad avameretuuleparke ehitada etapiviisiliselt – sõltuvalt sellest, kuhu ja kuidas on neid võimalik liita. Võimalikeks variantideks on Eesti elektrivõrk, võimalik loodav Läänemere riikidevaheline merekaablite võrk või ka vesiniku tootmine,” märkis selles osas Rene Tammist.
Samas tuleb silmas pidada ka, et kuigi Utilitas on plaaninud need kuus meretuuleparki rajada just nendele aladele, mis täna pooleli oleva merealade planeeringu kohaselt ongi mõeldud tuuleenergeetika arendusaladeks, ei ole 25. mail 2017. aasta algatatud üleriigiline merealade teema planeering veel kinnitatud ning võib lõpliku kuju ja kinnituse saada alles järgmise aasta kevadeks.
Tammisti kinnitusel on ettevõte arvestanud sellega, et planeeringut pole veel kinnitatud ja seetõttu võivad tulla veel muudatused nii arendusalaks võimalikes alades kui ka Utilitase poolt esitatud hoonestusloa taotlustes.
Seepärast taotlebki ettevõte praegu, et meretuuleparkide hoonestuslubade kehtivus oleks esialgu üks aasta pärast praegu käimasoleva mereala teemaplaneeringu kehtestamisest. Sellist võimalust lubab ka seadus. „Pärast nimetatud planeeringu kehtestamist soovib Utilitas hoonestusloa kehtivusaega pikendada veel 50 aasta võrra,” lisas Tammist. Tema kinnitusel on hoonestusloa taotlused planeeringu praeguse lahendusega igati kooskõlas.
„Eesti merealade planeeringu eelnõu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest. Seega on meretuuleparkide asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud,” leidis ta.
Seda, mis saab edasi, sõltub juba tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalveametist, kuivõrd pärast 2015. aasta regulatsiooni muutmist peab just see asutus otsustama hoonestuslubade menetluse algatamise üle koos keskkonnamõjude hindamise algatamisega.
Mõlema menetluse raames tuleb läbi viia arvukalt täpsustavaid uuringuid, mis peavad välja selgitama, kas ja millises mahus on võimalik üldse taotletavatele aladele tuuleparke ning nendega kaasnevat taristut rajada. Eriplaneeringu korral peab see otsus käima läbi ka valitsuse laual.
Esimene tuulepark võib valmida alles pärast 2030. aastat
„Nii õigusaktides ettenähtud menetlused, oluliste osapoolte sealhulgas kohalike omavalitsute huvide arvestamine ning vajalike uuringute läbiviimine võtab menetluslikult aastaid. Loodetavasti on võimalik esimesest tuulepargist rääkida käesoleva kümnendi lõpuks, võimalik aga ka, et enne järgmist kümnendit ei õnnestu plaane realiseerida,” tõdes Tammist.
Samas on ta veendunud, et meretuuleenergia arendamine võimaldab Eestil pürgida taastuvenergia suurtootjaks Balti regioonis ning varustada elektrienergiaga ka naaberriike. „Samuti panustaksid uued ja keskkonnasõbralikud elektritootmisvõimsused riigi sisemajanduse kogutoodangu kasvu, tööhõivesse ja energia varustuskindlusesse,” märkis Utilitase arendusjuht.
Utilitas on suurim taastuvenergia tootja Eestis, kelle põhitegevuseks on soojuse ja elektri tootmine ning kaugkütteteenuse osutamine. Tuule- ja päikeseenergia arendamine on ettevõtte värskeimad tegevussuunad.
