Eesti Energia võitiski Tootsi tuulepargi kinnistu võistupakkumise, nagu kõik olid ennustanud. Edasi on peaküsimus see, kuidas võit ja tuulepargi püstitamine kinni makstakse. See ei tohi kujuneda Eesti elektritarbijate koorimiseks taastuvenergia tasu kaudu. Ega ka riigi raha edasiseks ühest taskust teise tõstmiseks, nagu oksjon juba oli – üks riigiettevõte maksab teisele 51,5 miljonit eurot.
Esimese stsenaariumi vastu aitab see, kui kolmas riigiettevõte – Elering – teeb otsuse, et Tootsi tuulepargis tootma hakatava elektri puhul ei kasutataks vana toetusskeemi. Vana skeem tagaks 12 aastat kindla suurusega toetust ajal, mil ülejäänud tuuleparkide toetamine läheb üle vähempakkumise põhimõttele. Kindlasti on Eesti Energia juristid ja ökonomistid suutelised koostama pikki põhjendusi, miks Tootsi tuulepark on olemasolev tootja, aga tervemõistuslikult hinnates see praegu peaaegu tühi väli seda ju ei ole.
Tuulepargi kinnistu oksjonile ei tohi järgneda tarbijate koorimine taastuvenergia tasuga või riigi raha edasine ühest taskust teise tõstmine.
Pealegi on selge, et Eesti Energia Tootsi tuulepark saaks hakkama – peab hakkama saama – ka taastuvenergia vähempakkumiste tingimustes. Utilitas, kellel polnud lootust vana toetusskeemi rakendamisele, oli ju valmis maksma kinnistu eest peaaegu sama kõrget hinda kui Eesti Energia.
Teist stsenaariumi – põhjendamatut riigi rahale toetumist – on võimalik vältida sellega, kui valitsuskoalitsioon peab sõna ja viib 49% Eesti Energia taastuvenergeetikaüksuse Enefit Green aktsiaid börsile. Ja mitte „lähiaastatel”, nagu rahandusminister Martin Helme on rääkinud, vaid pigem lähiaastal. Baltimaade suurim taastuvenergeetikafirma Nelja Energia on ostetud, Tootsi tuulepargi kinnistu samuti, taastuvenergeetika on üleeuroopalise kliimaneutraalsuse poole rühkimise tõttu kuum teema... Milleks venitada, kui just aktsiaturge ei taba lähiaastal suur tagasilöök?
2020. aasta riigieelarve sisaldab võimalust suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra. Seletuskirja väitel on see mõeldud küll eelkõige uue õlitehase investeeringu ja jaotusvõrku investeerimise kaasrahastamiseks, aga võimalus on lahti jäetud ka muuks. Isegi kui valitsus seda raha Eesti Energiale tegelikult ei anna, aitab erisuhe riigiga ettevõttel konkurente ka taastuvenergeetikas üle trumbata. Siinse taastuvenergeetika arengule aga oleks parem, kui Eesti Energia ei lämmataks kõiki teisi, vaid võrdsetel tingimustel saaksid konkureerida kõik tegijad.
