„Klientide suurim ootus on üha kasvav võrguteenuse kvaliteet võimalikult mõistliku hinnaga. Arvestades Eesti hajaasustust – nimelt teenindab meil ligikaudu 60 protsenti elektrivõrgust vaid 5 protsenti tarbimist – on võrguteenuse efektiivsuse otsing tõsine väljakutse,“ selgitas Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial. Tema sõnul on sellega hästi hakkama saadud – rikete arv Elektrilevi võrgus on võrreldes viie aasta taguse ajaga langenud kaks korda (23 000 vs 12 000), ilmastikukindla võrgu osakaal tõusnud 15% (53% vs 68%) ja võrguteenuse keskmine hind on langenud 20 protsenti (3,79 s/kWh vs 3,04 s/kWh).

„Peame aga jätkuvalt otsima lahendusi, kuidas ülal pidada optimaalset võrgumahtu ja kasvatada selle töökindlust. Efekti võrgu optimeerimisel on andnud peakaitsme suurusest sõltuv püsitasu - lõpetatud on lepinguid tühjalt seisnud tarbimiskohtades ja vähendatud peakaitsmete suurusi, see aitab vähendada ka võrgu uuendamise kulusid,“ ütles Treial. Ta lisas, et tulevikus liigub võrgutasu sarnaselt muule Euroopale püsitasu osakaalu suurenemise ja kilovatt-tunni põhise tasu vähenemise suunal, kuna võrguühenduse hoidmine on püsikulu ega sõltu niivõrd tarbitava elektri hulgast.

„Ühtlasi soovime nutika hinnakujundusega hajutada tipukoormusi võrgus – juhtides tarbimist tippudest allapoole, ei pea võrgu läbilaskevõimet oluliselt suurendama vaid hetkevajaduse pärast,“ kommenteeris Treial täiendavad efektiivsuse võimalusi. Ta lisas, et kaalumisel on ka spetsiaalse hinnakujundusega paindliku liitumise võimalus – tootja või tarbija saab võrguga odavamalt liituda, kui arvestab, et kokkulepitud tingimustel ja eelteavitusega võidakse piirata tema kasutusvõimsust. „Kliendid, kellele see sobib, võidavad hinnas, ning samal ajal ei pea uue kliendi lisandudes tegema võrku suuri investeeringuid“.

Arvestades võrgu uuendamise vajadusi järgmise 10 aasta jooksul, prognoosib Elektrilevi küll aastaks 2030 keskmise võrguteenuse hinna suurenemist, kuid tänase teadmisega jääb see ligikaudu 10 protsendi piiresse. Samas, kui energialiiklus võrgus suureneb, milleks elektritranspordi ja majanduse areng annab eeldusi, võib hinnamuudatus olla ka vähesem.

Samal ajal arvestades tarbijahinnaindeksi kasvu, jätkab võrguteenus reaalhindades ehk tarbija ostujõu suhtes odavnemist. „Oleme reaalhindades liikunud muust majandusest efektiivsemalt kogu aeg – kui võrgutasu arvel eristamise algusajast 2005. aastast vaadata tarbijahinnaindeksi kasvutempot, siis on võrguteenus 14 aastaga reaalhindades ligikaudu 30% protsenti odavnenud. Keskkonnas, kus kõik läheb pidevalt kallimaks, on see erakordne saavutus. Vaadates, millises mahus on riigil plaanis käivitada suuri projekte, mis mõjutab hindu ka elektriehitusturul, on võrgutasu reaalhindades jätkuv odavnemine ambitsioonikas lubadus, mida klientidele anname,“ lausus Treial.

Elektrilevi alustab sel nädalal avalike konsultatsioonidega, et arutada võrguteenuse hinnastamise järgmise 10 aasta plaane. „Peame võrgutasu kujundamisel oluliseks võimalikult laiapinnalist ühiskondlikku kokkulepet,“ lisas Treial.

Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, hallates ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Lisaks haldab Elektrilevi tänavavalgustusvõrku Tallinnas ja Tartus ning arendab kaasaegset elektriautode laadimisvõrgustikku ja kiire interneti võrku.