Elektrijaamad veavad Eesti majandust allamäge

Tööstusettevõtted tootsid juunis 4% vähem kui eelmise aasta samal kuul. Toodang suurenes küll töötlevas tööstuses, kuid vähenes nii energeetikas kui ka mäetööstuses.

4%-ine langus tööstuses on tingitud energeetikas ja mäetööstuses juba mõnda aega täheldatavast langustrendist. Juunis kahanes märkimisväärselt energeetika toodang. Mäetööstusest moodustas osatähtsuselt 49% põlevkivi kaevandamine, mille langus on otseselt seotud elektrienergia tootmisega.

Töötlevas tööstuses toodeti juunis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 2% rohkem. Enam kui pooled selle tööstusharu tegevusaladest aga jäid alla aastatagustele mahtudele. Suurenes toiduainete, arvutite ja elektroonikaseadmete ning ehitusmaterjalide tootmine, vähenes puidu töötlemine ning metalltoodete ja mööbli tootmine.

Välisturule müüdi juunis 68% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmete alusel vähenes võrreldes 2018. aasta juuniga toodangu müük ekspordiks 2% ja müük koduturule 7%.

Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti 2019. aasta juunis võrreldes maiga tööstuses 6% vähem, töötlevas tööstuses oli vähenemine 4%.

Eesti on alates 2013. aastast olnud kõige vähem energia impordist sõltuv riik Euroopas, seda suuresti tänu põlevkivielektrile, selgus Põlevkivi aastaraamatust. 2018. aastal toodeti Eestis 12,3 TWh elektrit, mis oli 5,4% võrra vähem kui aasta varem. Sellest lõviosa ehk 9,2 TWh tuli põlevkiviettevõtetelt.

Tänavust aastat võib pidada murranguliseks, sest Eesti kaotas tänu kõrgetele CO2 tasudele senise energiasõltumatuse.