Insener: põlevkivienergeetikast pole pääsu
Kuna peatselt on plaanis põlevkivielektrijaamas vanad katlad sulgeda, on ülimaeg hakata ehitama uut Auvere-sarnast põlevkivielektrijaama, sest muud varianti meil ei ole.
Aasta aastalt on Eesti Energia teinud suurt tööd kasvuhoonegaaside heitekoguste järk-järguliseks vähendamiseks ja rakendanud selleks parimat tänapäeva tehnikat, see töö jätkub.
Samuti on selgunud, et põlevkivi on Eestis piisavalt ja energiajulgeoleku tagamiseks tuleb meil põlevkivist elektrit toota seni, kuni teadlased leiavad teise viisi elektrienergia efektiivseks tootmiseks. Praegu veel põlevkivienergiale efektiivset alternatiivi pole leitud. Uute elektrienergiaallikate kasutuselevõtmine on pikaldane ja kulukas protsess, millega maailmas tegeldakse pidevalt.
Ühtlasi on selgunud, et Eesti ei ole suuteline praegu aatomelektrijaama ehitama ja seda ohutult kasutama.
Nüüd aga nõuavad Brüssel, MTÜ Roheline Liikumine ja Riigikogu keskkonnakomisjon poliitilise otsusega mõtlematult põlevkivienergeetikast loobumise tärminit - see on aga löögiks Eesti iseseisvusele ja energeetikajulgeolekule.
Samas ei oska Brüsseli tarkpead ega meie roherohelised praegusele põlevkivienergeetikale peale tuule ja päikese mingit alternatiivi pakkuda. Paraku, kui magame maha uue Auvere-sarnase elektrijaama ehitamise, mida plaanis ka kunagine majandusminister Juhan Parts, muutub Eesti paratamatult elektrit eksportivast riigist seda importivaks.
Tõuseb elektri ja kõikide toodete hind, mille maksab kinni Eesti maksumaksja, mitte Euroopa Liit. Elektrienergiat vajalikus koguses juurde osta praegu pole võimalik, sest seda napib ka teistes riikides peale Rootsi.
Majanduse tõusuks võetakse kasutusele üha rohkem uusi tehnoloogilisi seadmeid ja elektriautosid, mis kõik vajavad elektrit igal ajahetkel, olenemata ilma tujukusest.
Energiajulgeoleku tagamiseks propageerida põlevkivienergia asenduseks mittestabiilset tuule ja päikese energiat ei saa tõsiselt võtta, kuna siis sõltub energia tootmine ilmastikust, mis vajab riiklikku toetust ega ole seega konkurentsivõimeline. Põhjendatakse ka energiliselt taastuvressursina biomassi, kuid nüüd on meedias teadlased selgitanud, et ka biomassi kasutamisel energiatootmisel tekkiv kasvuhoonegaaside heitekoguse jalajälg ületab põlevkivist energiatootmisel tekkiva kasvuhoonegaaside jalajälje.
Põlevkivist ja taastuvenergiast elektrienergia tootmise teaduslik uurimine kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja salvestusseadmete väljatöötamiseks, tuleb valitsusel suunata rohkem raha teadusasutustele. Raha puudusel kujutab teadusasutuste teadustöö endast lihtsalt nokitsemist.
Eesti energiajulgeoleku kindluse tagamiseks peab põlevkivielektri tootmine koos märgatava kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisega toimuma koostöös teadlastega ja pädevate majandus- ja energeetikaala asjatundjatega.
