Põhja-Ameerika esimene äriline põlevkiviprojekt suutis tõenäoliselt ületada oma seni suurima takituse, kui föderaalvalitsus kiitis heaks ligi 9-kilomeetrise trassikoridori loomise läbi riigimaa, vahendab Salt Lake Tribune.

Eesti Energia tütarfirma Enefit American Oil vajab trassikoridori vee-, maagaasi- ja õlitrasside ning teenindusteede ja elektrivarustuse jaoks. See võimaldab ettevõttel käivitada tulevikus põlevkivitehase, mille päevatoodang peaks ületama 50 000 barrelit.

Eesti Energia USA tütarfirma juht Rikki Hrenko-Browning tervitas maakorraldusbüroo otsust ning märkis, et tegemist on "tohutu verstapostiga" Utah osariigi energiatootmise ajaloos. "Enefit American Oilil on olemas piisavalt kogemusi, et panustada Utah energiasõltumatusse, luua pikaajalisi töökohti ja aidata kogukonna seatud eesmärke saavutada," loetles Hrenko-Browning.

USA maakorraldusbüroo väljastas trassikoridori rajamiseks vajaliku loa eelmisel nädalal, märkides sellega pea kuus aastat kestnud keskkonnamõju hindamise protsessi kulminatsiooni.

Kohalikud keskkonnakaitsjad on aga seisukohal, et jätkuvalt on ebaselge, milline saab olema kogu 3600 hektarile rajatava põlevkivitööstuse keskkonnaalane mõju nii õhukvaliteedile, põhjaveele, Rohelisele ja Valgele jõele kui ka maastikule ning seda oleks tulnud trassikoridori keskkonnamõju hindamisel arvestada.

"Trassikoridor on niivõrd lähedalt seotud põlevkivitehase projektiga ja kuna nad on nii üksteisest sõltuvad, siis ei saa maakorraldusbüroo võtta üksnes trassikoridori keskkonnamõju arvesse, arvestamata põlevkivitehase mõju," põhjendas Grand Canyon Trusti jurist Michael Toll.

Eesti Energia plaanitav põlevkivitehas hakkaks USA maapõues olevat kerogeenpõlevkivi põlevkiviõliks töötlema ning vajab selle käigus tohutus koguses vett, maagaasi ja energiat.

Seetõttu on paljude keskkonnakaitsjate jaoks tegemist nn musta energia tootmisega, mis on keskkonna seisukohalt vastuvõetamatu. Ka on seni leitud, et põlevkiviõli tootmine sellistel tingimustel on liiga kulukas.

Kuigi Enefit American Oil on seni öelnud ka, et nad suudaks põlevkivitehase püsti panna ja käivitada ka ilma trassikoridori rajamiseks vajaliku õiguseta, märkis Toll, et sellisel juhul ei oleks projekt enam nii tehniliselt kui majanduslikult mõtekas.

Tema sõnul peaks siis põlevkiviõli tootja tegema sadu paakautode sõite päevas, et nii toodetavat põlevkiviõli ennast kui ka selle tootmiseks vajaminevat vett transportida. "See läheks niivõrd kalliks maksma," lausus Toll.

Eesti Energia Utah tehase rajamise vastased keskkonnarühmitused ei ole veel osustanud, kas nad vaidlustavad maakorraldusbüroo värske otsuse kohtus, kuid nad on vankumatud oma vastuseisus põlevkivitööstuse rajamisele.

Enefit American Oil peab nüüd esitama Utah osariigi asjasse puutuvale ametile veel formaalse avalduse tehase plaani heakskiiduks. Seni seisis see just antud trassikoridori loa taga.