Eesti Energia põhjendab, miks meid ikkagi ootab ees elektrihinnatõus ja miks nemad selles kuidagi süüdi ei ole
"Täpselt samamoodi nagu Eestis on palav, kuiv ja sademeid on vähe, siis nii on ka Põhjamaades. Seega hüdroreservuaaride täitumine on oluliselt madalam, täpsemalt on vahe 16% ehk 20 teravatt-tundi. See võrdub 2,5 aasta Eesti kogutarbimisega. Nii palju on hüdroreservuaarides potentsiaalset energiat eelolevaks talveks vähem," selgitas Sutter.
"Meie saame turuolukorda ära kasutada nii, et üritame maksimaalselt elektrit toota ja müüa, oleme jätkuvalt elektrit eksportiv riik. aga meie tõepoolest kuidagi seda hinda mõjutada ei saa. Oleme siin hinnavõtjad ja ümberringi toimuvad trendid mõjutavad hinda, ükskõik kui palju meie siin pingutame."
Eesti Energia finantsjuht Andri Avila lisas, et täiskoormusel elektritootmiseks valmistutakse just praegu. „Teeme kõik suuremad hooldused enda elektrijaamades suve jooksul ära, et olla valmis täiskoormusel tootma sügisel ja talvel, kui elektri tarbimine on kõige suurem."
Teisalt on langemas Elektrilevi võrguteenuse hind 1. jaanuarist. "Loodetavasti keskmiselt 5-7 protsenti, me pole seda veel konkurentsiametiga lukku saanud, septembrikuu jooksul teavitame sellest täpsemalt. Hind langes ka 2017. aastal ca 9%. Viie aasta perspektiivis tahame veel langetamisi teha."
Energiakontsern teenis 2018. aasta teise kvartaliga 15 miljonit eurot puhaskasumit, mida on aastataguse ajaga võrreldes 12% rohkem. Eesti Energia käive kasvas aastavõrdluses 5% ja ulatus 186 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum langes 17% 53 miljoni euroni.
