Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Einstein: kuuldavasti investeeringutest juba loobutakse
Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektorMeelis EinsteinFoto: Andres Haabu
Kunda Nordic Tsement ei plaani kallineva elektri tõttu esiti suurematest investeeringutest loobuda, aga ettevõtte juhi sõnul on mitmel teisel tööstusettevõttel teistsugune seisukoht.
Eesti ühe suurema elektritarbija Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein ütles, et kuigi ettevõte ei plaani esiti suurematest investeeringutest loobuda, on ta kuulnud, et mitu teist tööstusettevõtet seda meelt pole.
Einstein ei soovinud kergitada saladuseloori sellelt, missugustest, mis valdkonda kuuluvatest või kui suurtest ettevõtetest jutt käib.
Oma juhitava firma tegemisi kommenteerides märkis ta, et esialgu ei plaani Kunda Nordic Tsement oma investeeringuid ümber mängida.
„Ma usun, et hind nii palju ei tõuse,“ kommenteeris Einstein täna ilmunud
Äripäeva artiklit, kus seisab, et uuel aasta talveks võib elektrihind kerkida suisa 30% võrra. Seda ütles Eesti Energia juht Hando Sutter tulevikutehingutele vaadates.
Siiski märkis Einstein, et hinnatõus avaldab ettevõttele märkimisväärset mõju, kuivõrd elekter ning kütus moodustavad toodete omahinnast poole. Ta märkis, et kui rääkida Eesti-sisesest konkurentsist, siis on kõik ettevõtted sarnases positsioonis. Erinevusi võib märkama hakata siis, kui vaatame lähiriike.
Einstein tõdes, et kuigi Eestis alandati aktsiisi määra ning näiliselt peaks see aitama konkurentsivõimet suurendada, moodustavad siiski elektrienergiaga seotud kuludest suure osa muud tasud, näiteks rohelise energia tasu, mis on naabermaadest suuremad.
Oma jaam on mõeldav
Elektri hinna tõusu taustal on mõistlik küsida, kas tööstusettevõtted ei võiks olla vähemalt mingis mastaabis huvitatud oma jaama püstipanemisest. Näiteks toodab Osula Graanul kogu oma elektrienergia ise.
Einstein märkis, et seesugune idee oleks mõeldav neile ettevõtetele, kel tekib tootmise käigus jäätmeid. Ta meenutas, et aastaid tagasi tootis ka Kunda Nordic Tsement osa oma elektrist ise, ent isetootmine on mõttekas tema sõnul vaid siis, kui seda saab teha tänu toetustele, kuivõrd ise rahastades on tasuvusaeg ülemäära pikk ning ettevõte soovib teha ka muid investeeringuid.
„Toetust maksti 12 aastat ning pärast seda lõpetasime,“ meenutas ta ja lisas, et praegu oma jaama ei kasutata. Hinnatõusu tingimustes ei välistanud ta aga võimalust, et ettevõte kunagi oma tootmisjaama taas kasutusele ei võiks võtta. „Kui häda on käes, siis paneme uuesti käima.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.