"Eesti, kõigi kolme Balti riigi elektrisüsteemide lahti ühendamine Venemaast ning ühildamine Euroopaga peab andma meie tarbijatele varustuskindluse. Tegemist on väga olulise energiajulgeoleku küsimusega," rõhutas Ratas.

Praegu on Balti elektrisüsteemide ühildamiseks läbi Poola Euroopaga töös kolm võimalust: kaks vahelduvvoolu liini, üks vahelduvvoolu liin või üks vahelduvvoolu liin koos ühe alalisvoolu ühendusega. Juunis valmivad uuringud, millest selgub sobivaim lahendus. "Eestile on parim lahendus see, millega ei kaasne täiendavaid püsikulusid ning mis tagab kõrge varustuskindluse pikemaks ajaks," märkis.

Üheks keerulisemaks teemaks kujuneb järgmisel poolaastal Euroopa Liidus 2021-2027 eelarvekava. "Eesti saab ka järgmisel eelarveperioodil Euroopa Liidult tunduvalt rohkem tagasi, kui ise ühisesse eelarvesse sisse maksab. Paljudes olulistes küsimustes on Eesti ja Euroopa Komisjon ühel meelel, kuid on ka eriseisukohti. Ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika raha vähenemisega me rahul ei ole, kuigi juba praegu on komisjon osaliselt meie huviga arvestanud ja langus on eeldatavast sujuvam," rääkis Ratas.

Peaministrid kõnelesid ka 11.-12. juulil toimuvast NATO tippkohtumisest ning atlandiülestest suhetest.

Ratase sõnul loodab ta NATO tippkohtumisel näha tugevat ja ühte hoidvat allianssi, kus liitlased jagavad ühiseid kohustusi. "Samuti on Eestile oluline teema lisavägede kiirem liigutamine ja vägede suurem valmisolek," ütles Ratas ning lisas, et USA kohalolek Poolas on hea ning see võiks olla suurem ka Balti riikides.

Täna õhtul jõuavad Tallinnasse ka Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis. Balti ja Poola valitsusjuhid sõidavad koos Tabasallu, kus istutavad Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks tammepuud. Seejärel tutvuvad peaministrid Laulasmaal Arvo Pärdi keskuse valmimisega.