Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaugküte tagab puhtama tuleviku

    Andrus PirsoFoto: Erakogu

    Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel, millega Eestis on ühendatud ligi 60% hoonetest, on määrav roll Eesti taastuvenergiale üleminekul, kirjutab jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuht Andrus Pirso.

    Kliima soojenemise ja sellest tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks on suur osa maailmast võtnud eesmärgiks vähendada inimtegevuse süsinikujalajälge. Euroopa Komisjoni koostatud nn Puhta Energia paketi kohaselt tuleks aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside emissioone vähemalt 40%, suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 27%-ni ja energiatõhusust 27%. Eesti energiamajanduse arengukavas on sätestatud taastuvenergia osakaalu eesmärgiks keskmiselt 50% energia lõpptarbimisest aastaks 2030. Soojusmajanduses on eesmärgiks seatud vähemalt 80% taastuvenergiat.
    Soojus moodustab Eestis ligi poole kogu energia lõpptarbimisest ning omakorda ligi kaks kolmandikku sellest moodustab kaugküttesoojus. Taastuvenergia soojuses moodustas 2016. a üle 80% Eestis tarbitud taastuvenergiast, kaugküttesoojuses on taastuvenergiat juba üle 50%. Ligi pool kaugküttesoojusest on koostootmisjaamades elektritootmise jääksoojus.
    Euroopa Liidu kütte ja jahutuse strateegia kohaselt moodustavad küte ja jahutus vähemalt aastani 2050 suurima osakaalu Euroopa riikide energiatarbimises ning nimetatud sektor on määrava tähtsusega fossiilse energia kasutuse vähendamisel. Peamiste abinõudena nähakse ette taastuvenergia kasutuselevõttu, heitsoojuse ärakasutamist ning elektri ja soojuse koostootmist.
    Oleme keskmisest edukamad
    Taastuvenergiaallikate kasutuselevõtul ja heitsoojuse ärakasutamisel nähakse olukorras, kus suur osa Euroopast on olnud gaasiküttel, võtmerolli just tõhusatel kaugkütte- ja jahutussüsteemidel, mis, lähtudes ELi Energiatõhususe direktiivist, kasutavad vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.
    Miks on kaugkütte ja -jahutussüsteemid olulised energiamajanduse dekarboniseerimisel? Peamised märksõnad on mitmekesisus, paindlikkus ja varustuskindlus. Eestis on kaugküttes jõudsalt arenenud kohaliku biomassi – hakkepuidu – kasutus kaugküttesoojuse tootmisel, suuremates linnades on suur osa soojusest toodetud biokütustel koostootmisjaamade jääksoojus. Oleme olnud koos Põhjamaade ja Balti riikidega Euroopa keskmisest edukamad soojuses taastuvenergia osakaalu suurendamisel. Kuid areng kaugküttes ei piirdu vaid biomassi kasutuselevõtuga.
    Arenemas on kaugjahutussüsteemid, esimesed võrgud on kasutusel näiteks Tartus. Kaugjahutus võimaldab hoonetest üleliigse soojuse, mis lokaalse jahutuse puhul lihtsalt raisu läheks, kokku koguda ja kasutada uuesti kaugküttes, muutes hooned soojuse tarbijate kõrval samaaegselt ka (päikese)soojusenergia salvestiteks. Esimesed näited on Eestis ka tööstuste heitsoojuse kasutamisest, kus tööstusprotsessis tekkiv soojus kogutakse kokku ning kasutatakse kaugküttesoojusena.
    Tasakaalustav süsteem
    Kaugküttesüsteem võib toimida ka elektrisüsteemi tasakaalustajana. Päikese- ja tuuleelektri tootmine on ajaliselt väga kõikuv, reeglina toodetakse seda siis, kui tarbimine on väike. Ülejäävat ja odavat elektrienergiat on võimalik soojusena salvestada suurtesse isoleeritud mahutitesse ning kütta sellega hooneid, ehk kasutada energiat siis, kui selleks on vajadus. Samuti on võimalik kasutada geotermaalenergiat jm energiaallikaid, näiteks reoveesoojus jt.
    Eriti Euroopas, kus biokütuseid napib, on kaugkütte ja -jahutussüsteemides võtmetähtsusega heit- ja jääksoojuste, kütusevabade taastuvenergiaallikate ning geotermaalse energia kasutamine hoonete kütteks.
    Kokkuvõttes, tõhusad kaugkütte ja -jahutussüsteemid võimaldavad, lisaks mitmekesiselt taastuvenergiaallikatest soojuse tootmisele, kokku koguda ja ära kasutada ka asulates tekkiva heit-, liig- ja jääksoojuse, mis vastasel juhul läheks lihtsalt kaduma. Selleläbi on võimalik vähendada soojuse tootmisel kütuste põletamist, vähendada primaarenergia kasutust ning suurendada üldist energiatõhusust. Targa juhtimisega, mitmekesiseid taastuvaid energiaallikaid paindlikult kasutavad ja integreeritud kaugkütte ja -jahutussüsteemid on tulevikku suunatud ja kasvava osatähtsusega tihealade hooneid ühendav energiavõrk, mitte hääbuv tehnoloogia.
    Autor: Andrus Pirso
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.