Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tark linn kasutab jääksoojust

    Margo Külaots

    Tiheasustatud piirkondades on kaugküte puhtaim ja tõhusaim kütteviis, mis aitab kaasa targa linna kontseptsiooni saavutamisele, kirjutab Fortum Eesti AS juhatuse esimees Margo Külaots.

    Viimase 10 aasta jooksul on Eesti küttemajanduse areng olnud märkimisväärne: kaugküttes on võetud suund toota koostootmisjaamades soojust biokütustest ja juba praegu toodetakse peaaegu pool soojusenergiat biokütustest ehk kohalikest taastuvatest allikatest, tänu millele on Eesti suutnud suuresti täita energiamajanduse arengukavas ja Euroopa taastuvenergia direktiivis 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgid. Ometigi on meil potentsiaali muuta Eesti linnad ka targaks ja säästva linnakeskkonna vajadusi arvestavaks.
    Targa linna kontseptsiooni on SmartEnCity projekti raames arendatud Tartus, Sønderborgis (Taani) ja Vitoria-Gasteiz (Hispaania), mille kogemuste põhjal saaksid nutikad energialahendused edaspidi kasutusele võtta nii kõik Eesti kui ka Euroopa linnad.
     
    Targa linna energiavarustus baseerub taastuvatel kohalikel energiaressurssidel, mida hallatakse nutikate lahenduste abil, seeläbi viiakse ökoloogiline jalajälg ja energianõudlus kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades miinimumini. Targa linna soojusmajanduse tuuma on kaugküte, millega saab energiasüsteemi järjest efektiivsemaks muuta: tuleviku kaugküte ei ole lihtsalt katlamaja, toru ja tarbija, vaid see integreerib eri lahendusi nagu kaugjahutus, koostootmise ja tööstuse jääksoojuse, jäätmepõletuse ja reoveesoojuse ärakasutamine jms.
    Kuna ühiskond tekitab ise oma tegevusega liigsoojust ning jääksoojuse allikaid on väga palju, siis on mõistlik kogu liigne soojus kokku koguda ning kütteks ära kasutada, misläbi väheneb primaarenergia ressursside kasutamine ja kütuste põletamine ning suureneb energiaefektiivsus.
    Jääksoojus on sellise temperatuuriga, et seda kuskil ei kasutata ning see lastakse ventilatsioonist või kuskilt mujalt õhku. Kaugküttevõrgu olemasolu võimaldab jääksoojuse ärakasutamist – kui näiteks ühes majas või tööstuses jääb soojust üle, siis samas majas on seda raske ära tarvitada, kuid selle soojuse saab suunata uuesti kaugküttevõrku, et kasutada seda näiteks sooja vee tootmiseks. Selline süsteem on juba kasutusel Tartus, kus lisaks kogutakse tööstusettevõtte tootmisprotsessi ja kaugjahutuse käigus tekkivat jääksoojust, mis suunatakse uuesti kaugküttevõrku.
    Targa linna üks tugisambaid on igasuguse jääksoojuse ära kasutamine ja energia salvestamine. Kui energiat toodetakse ning taaskasutatakse erinevatest kohalikest allikatest, mis on ühendatud üheks süsteemiks, siis raisatakse ja saastatakse vähem, paremini on tagatud energiaturvalisus, kütuste eest makstav raha läheb samasse piirkonda, langevad energiahinnad ning paraneb ka elukeskkond.
    Eesti suuremates linnades nagu Tallinnas, Tartus ja Pärnus on kaugküte puhtaim ja soodsaim kütteviis, ka kaugjahutus ja jääksoojuse kasutamine on Tartus juba paar aastat kasutusel ning kaugjahutus käivitamisel ka Pärnus. Seega on Eesti linnad juba muutumas nutikamaks. Samas võiks ka Eesti linnade ambitsioonid olla veelgi suuremad. 
    Autor: Margo Külaots
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Pangad ootavad allkirja: BaltCapist varastatud miljonitele koidab kokkulepe
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.