Maailma börsid on langusse viinud ka heitmekvoodi hinna

Heitme- ehk CO₂ kvootide turg oli languses terve oktoobrikuu – kuu keskmiste hindade võrdluses langes hind 8,8% ehk 19,58 euroni tonnist. Madalamate energiahindade tõttu lõpetas kvoodihind kuu lausa 16,36 eurol tonni eest.

Eesti Energia energiakaubanduse turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul on selle hinnalanguse taga pigem spekulatiivsete positsioonide sulgemine, mis tuli kaasa maailma aktsiaturgude korrektsiooniga.

"Energiatootmises Euroopas pole üle päeva mingit nii suurt muutust olnud, mis seda turuliikumist põhjustaks. Seega näitab see pigem seda, kuivõrd avatud on CO₂-turg spekulatiivsele rahale ja kuidas see CO₂-turul volatiilsust tekitab," kommenteeris ta turul toimuvat.

Kuna fundamentaalselt pole olulist muutust energiatootmises ega -tarbimises olnud, siis võiks see langus olla pigem ajutine ja CO₂ hind liigub oma tasakaalulise taseme juurde tagasi. Samal ajal on futuuride hinnad olnud nüüd väga volatiilsed, mistap on nende põhjal praegu raske prognoosida, kus see tasakaalu hind olla võiks.

Praegu on 2020. aasta detsembri futuur põrganud tagasi 19 eurole tonni eest, aga enamuse analüütikute ootused on pigem 20–23 euro juures, rääkis Miller, kelle sõnul lähiaastatel määrab CO₂ hinna Euroopas CO₂ kvootide pakkumise poliitika, mis on omakorda seotud kliimaeesmärkide elluviimisega. Kliimaeesmärke aitab saavutada pidevalt mõõdukalt kasvav CO₂ hind, lisas ta.

S&P Global Platts Analytics hoiatas näiteks septembris, et tegelikult võib heitmekvootide hinda oodata ees kerge korrektsioon, seoses võimalike soojade ilmadega talvel ning arvatust suurema tuuleenergia tootmisega. Ka nende hinnangul on tänavu kiirelt tõusnud CO2 kvoodihindade põhjus börsile tulnud uued spekulatiivsed investorid, kellega kaasnes ka kasvanud volatiilsus.

Ühelt poolt on tõusnud heitmekvoodi hinnad Eestis kahandanud fossiilkütustest energia tootjaid – Eesti Energiat ennast näiteks. See mõjutas otseselt riikliku energiafirma kasumlikkust tänavu, mil elektrihinnad olid küll kõrged ja tootmiseks-müügiks võimalusi palju.

Teisalt läheb heitmekvootide müügist saadud raha aga jälle otse riigikassasse. Eestis kavatsetakse selle eest järgnevatel aastatel parandada näiteks avaliku sektori hoonete energiasäästlikkust ning rahastatakse biometaani kasutamist transpordisektoris.