Kaja Kallas ootab Nelja Energia tehingu kohta tõde

"Minu seisukoht on see, et riigile kuuluv ettevõte ei peaks minema suure rahaga üle pakkuma erasektori ettevõtjat," rääkis Kallas täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Tegin ettepaneku, mida olen ka varem teinud, et jaotusvõrgu ehk Elektrilevi varad tuleks Eesti Energia kontsernist eraldada. Miks? Me näeme, et jaotusvõrgul on varad nullprotsendilise riskiga. Kõik me oleme sunnitud seda teenust ostma, selleks et pirn meie toas põleks. Ja samal ajal on Eesti Energia kontsernis tegevused, mis on suhteliselt riskantsed.

Kui need kaks asja kokku panna, siis tuleb raha hind odavam, riske ei hinnata adekvaatselt. Ja tänu sellele saab laenu odavamalt. Miks see on halb? Sest see raha, mis peaks minema jaotusvõrgu parandamiseks, et igal pool oleks elektriühendus, et rikked saaksid parandatud ja ühendusi luuakse - siis see raha ei lähe sinna, vaid hoopis tootmisega seotud projektidesse.

Tõin juba siis selle idee välja. Tol korral olin ma majanduskomisjoni esimees ja koalitsioonierakonna esindaja. Majanduskomisjonis ma üritasin välja selgitada seda, palju maksid need investeerimisprojektid, millele Eesti Energia sai nõukogult loa. Küsisin siis, kui palju see projekt tegelikult maksma läks, kui suured need erinevused on. Seda tabelit mulle ei esitatud ega esitatud - ja kui lõpuks esitati, siis seal ilmselgelt ei räägitud täit tõde. Need projektid on ikkagi läinud üldiselt kallimaks. Loomulikult ei saanud mina minna seda sinna seda kontrollima, aga mul on omad kahtlused.

Värske tehingu puhul kirjutati Postimehes, et Eesti Energia pakkus nende varade eest 100 miljonit rohkem kui järgmine pakkuja. Kui see vastab tõele, siis ma ei ole väga eksinud.

Me ei tea seda numbrit tõesti, aga arvan, kui see plaan on lüüa kokku Enefit Energia ja Nelja Energia ja minna selle ettevõttega börsile, siis börsile minekul tehakse varade hindamine. Kui börs hindab need varad väga palju madalamale sellest, palju on praegu makstud, siis see on vastus.

Kõigepealt peame jõudma selgusele, mis Eesti Energia strateegiline eesmärk on, miks ta on Eesti riigi omanduses. Kas see on põlevkivienergeetika, et seda hoida elus või laiemalt see, et meil oleks siin elektri tootmine. Kui strateegiline eesmärk on põlevkivienergeetika või et mingi tootmine oleks ikkagi riigi kontrolli all, siis ma arvan, et selle taastuvenergia osa võiks küll börsile viia, erakätesse.

Riigile kuulub praegu üle 30 ettevõtte, osalused nendes. Teatud ettevõtted on tõepoolest riigi omandus, sest neil on mingi strateegiline eesmärk, aga need eesmärgid tuleb üle vaadata, kas need on endiselt samad.

Me arutame sel reedel oma programmitoimkonnas, millised on need ettevõtted, mida on vaja, ja millised need, mida pole vaja. Arvame, et nendes valdkondades, kus erasektor saab paremini toimetada, peaks erasektor toimetama – see võiks olla põhiprintsiip.