Kaugküte tagab puhtama tuleviku

Kliima soojenemise ja sellest tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks on suur osa maailmast võtnud eesmärgiks vähendada inimtegevuse süsinikujalajälge. Euroopa Komisjoni koostatud nn Puhta Energia paketi kohaselt tuleks aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside emissioone vähemalt 40%, suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 27%-ni ja energiatõhusust 27%. Eesti energiamajanduse arengukavas on sätestatud taastuvenergia osakaalu eesmärgiks keskmiselt 50% energia lõpptarbimisest aastaks 2030. Soojusmajanduses on eesmärgiks seatud vähemalt 80% taastuvenergiat.

Soojus moodustab Eestis ligi poole kogu energia lõpptarbimisest ning omakorda ligi kaks kolmandikku sellest moodustab kaugküttesoojus. Taastuvenergia soojuses moodustas 2016. a üle 80% Eestis tarbitud taastuvenergiast, kaugküttesoojuses on taastuvenergiat juba üle 50%. Ligi pool kaugküttesoojusest on koostootmisjaamades elektritootmise jääksoojus.

Euroopa Liidu kütte ja jahutuse strateegia kohaselt moodustavad küte ja jahutus vähemalt aastani 2050 suurima osakaalu Euroopa riikide energiatarbimises ning nimetatud sektor on määrava tähtsusega fossiilse energia kasutuse vähendamisel. Peamiste abinõudena nähakse ette taastuvenergia kasutuselevõttu, heitsoojuse ärakasutamist ning elektri ja soojuse koostootmist.

Taastuvenergiaallikate kasutuselevõtul ja heitsoojuse ärakasutamisel nähakse olukorras, kus suur osa Euroopast on olnud gaasiküttel, võtmerolli just tõhusatel kaugkütte- ja jahutussüsteemidel, mis, lähtudes ELi Energiatõhususe direktiivist, kasutavad vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.

Miks on kaugkütte ja -jahutussüsteemid olulised energiamajanduse dekarboniseerimisel? Peamised märksõnad on mitmekesisus, paindlikkus ja varustuskindlus. Eestis on kaugküttes jõudsalt arenenud kohaliku biomassi – hakkepuidu – kasutus kaugküttesoojuse tootmisel, suuremates linnades on suur osa soojusest toodetud biokütustel koostootmisjaamade jääksoojus. Oleme olnud koos Põhjamaade ja Balti riikidega Euroopa keskmisest edukamad soojuses taastuvenergia osakaalu suurendamisel. Kuid areng kaugküttes ei piirdu vaid biomassi kasutuselevõtuga.

Arenemas on kaugjahutussüsteemid, esimesed võrgud on kasutusel näiteks Tartus. Kaugjahutus võimaldab hoonetest üleliigse soojuse, mis lokaalse jahutuse puhul lihtsalt raisu läheks, kokku koguda ja kasutada uuesti kaugküttes, muutes hooned soojuse tarbijate kõrval samaaegselt ka (päikese)soojusenergia salvestiteks. Esimesed näited on Eestis ka tööstuste heitsoojuse kasutamisest, kus tööstusprotsessis tekkiv soojus kogutakse kokku ning kasutatakse kaugküttesoojusena.

Kaugküttesüsteem võib toimida ka elektrisüsteemi tasakaalustajana. Päikese- ja tuuleelektri tootmine on ajaliselt väga kõikuv, reeglina toodetakse seda siis, kui tarbimine on väike. Ülejäävat ja odavat elektrienergiat on võimalik soojusena salvestada suurtesse isoleeritud mahutitesse ning kütta sellega hooneid, ehk kasutada energiat siis, kui selleks on vajadus. Samuti on võimalik kasutada geotermaalenergiat jm energiaallikaid, näiteks reoveesoojus jt.

Eriti Euroopas, kus biokütuseid napib, on kaugkütte ja -jahutussüsteemides võtmetähtsusega heit- ja jääksoojuste, kütusevabade taastuvenergiaallikate ning geotermaalse energia kasutamine hoonete kütteks.

Kokkuvõttes, tõhusad kaugkütte ja -jahutussüsteemid võimaldavad, lisaks mitmekesiselt taastuvenergiaallikatest soojuse tootmisele, kokku koguda ja ära kasutada ka asulates tekkiva heit-, liig- ja jääksoojuse, mis vastasel juhul läheks lihtsalt kaduma. Selleläbi on võimalik vähendada soojuse tootmisel kütuste põletamist, vähendada primaarenergia kasutust ning suurendada üldist energiatõhusust. Targa juhtimisega, mitmekesiseid taastuvaid energiaallikaid paindlikult kasutavad ja integreeritud kaugkütte ja -jahutussüsteemid on tulevikku suunatud ja kasvava osatähtsusega tihealade hooneid ühendav energiavõrk, mitte hääbuv tehnoloogia.

Autor: Andrus Pirso